Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Peeter LauritsMihkel Maripuu/Postimees /ScanpixPEETER LAURITS, kunstnik
Kliima soojeneb ja liustikud sulavad. Suured muutused seisavad ees. See on kindel. Kas need muutused on üksnes inimtekkelised, selle üle ma ei vaidle, sest ühelgi asjal ei ole ainult ühte põhjust. Oleme korda saatnud palju hirmsamaid asju kui süsihappegaasi emiteerimine: hävitame elukeskkondi, tekitame monokultuure, mürgitame põhjavett, jõgesid ja ookeane, paljuneme nagu viirus ja põhjustame tohutu väljasuremislaine. Oma kaevu ei või lõputult roojata, see saab täis. Kuidagi peame oma sodi kokku…1 minut -
Sel reedel Sirbis
MARGUS OTT: Konstruktivismi ja essentsialismi libavastuolust
Me ei vaja loomuse mõistet, mis jätaks varju soolise jaotuse kellakõvera äärealad, ega langema naiivsesse usku, et kõiki isiksuse aspekte saab suvaliselt ümber korraldada
Polariseerunud meediamullide üheks aspektiks või väljenduseks on küsimus konstruktivismist ja essentsialismist (mis vähemasti mõningais tõlgendusisi kannab edasi vana nominalism-realism paradigmat). Filosoofiliste vahenditega meediamullide vastu muidugi ei saa, aga sellegipoolest on ehk mingi kasu selleski, kui need järelemõtlemise tagajärjel kasvõi lokaalselt ja ajutiselt hajuvad.
Vaatlen seda küsimust soo ja soorollide…4 minutit -
Kole ja liigivaene on ainult pügatud muru. Kui lasta sel kasvada on ka muru ilus ja mitmekesine.Evelin LumiMärka ja hooli – ka linnaparkide rohelusest
Liigirikkal murul on kivisillutise ees rohkelt eeliseid, sealhulgas kliimapoliitilisi, millest kasu saab mitu tulevast sugupõlve.
4 minutit -
Margus MaidlaErakoguMargus Maidla, teadusajakirjanik
Nooruses sai 1984. aasta vinüülplaadi pealt naerdes kuulatud Eino Baskini suurepärases esitluses sketši „Kahtlused“, kus virtuoos arutleb selle üle, mida nad küll sinna plangu taha ehitavad: tal pole kõhklusi, kuid teda vaevavad kahtlused . . . .
Jätkates sellel motiivil tõsisemalt, siis mul ei ole kõhklusi teadlaste suhtes, kes esitavad tõendeid viimase 150 aasta kasvuhoonegaaside atmosfääri heite inimtekkelisuse kohta. Kui ma aga loen meie põhikooli 7. klassi ajalooõpikust lõiku: „11.–13. sajandil oli Euroopa kliima…1 minut -
Padur ehk marš on paduranna kõrgem soolalembeste taimedega mudane osa, kuhu meretõus ulatub harva. Pildil Bride Brooki padur USAs.Alex756 / Wikimedia CommonsKohtupidamine looduse üle vilja ei kanna
Romaanis „Kus laulavad langustid“ ületatakse mahlakate looduskirjeldustega sentimentaalsuse ja krimikirjanduse karid.
4 minutit -
Sel reedel Sirbis
JANAR MIHKELSAAR: Protest poliitika vastu
Rajatakse meediakanaleid, mis kajastavad fakte nii nagu tarvis; võltsakadeemiaid, mille eesmärgiks on kaitsta oma maailmanägemust; ühiskonnauuringute instituute, mis viivad läbi meelepäraseid küsitlusi.
Tänapäeval samastatakse poliitika tihti kommunikatiivse tegevusega, mis peab vastandlikud huvid, vaated ja väärtushinnangud ühise laua taha kokku tooma. Rääkima peab kõigest ja kõigiga. Kedagi ei tohi diskrimineerida! Kommunikatsiooni õnnestumiseks, üksteise argumentide, soovide ja unistuste mõistmiseks, on tarvis suhtelist üksmeelt sellistes sõlmküsimustes, nagu mis on vastuvõetav diskussiooniteema,…6 minutit -
Kirke KarjaRenee AltrovDžässmuusikud ja keskkonnasõbralik reisimine
Olen džässmuusik ning üle kõige meeldib mulle töötada ja musitseerida koos mõttekaaslastega – vahet pole, millises riigis nad elavad. Koos Berliinis elava Austria päritolu pianisti Eliasega oleme 2020. aastal korduvalt planeerinud anda Eestis kontserte, kuid keeruliseks teeb olukorra asjaolu, et Elias ei suhtu lennukiga reisimisse sugugi hästi. Esialgu oletasin, et teda tabab lennuärevus, kuid põhjus on milleski muus. Kui viimati liikumisvõimalusi arutasime, ütles ta, et juhul kui 26tunnised bussisõidud Berliinist Tallinna mingil põhjusel katkestatakse, tuleb…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
TÕNIS SAARTS: Haritlasdemokraatia. Tänan, ei.
Kui XX sajandi jooksul hakkas klassi- ja päritolu mõju poliitikas vähenema, siis XXI sajandil ahendab haritlasdemokraatia taas demokraatlikke osaluskanaleid.
Mis saaks olla paremat, kui et riiki juhivad haritud inimesed, kes langetavad tarku ja põhjendatud otsuseid? Usun, et enamik lugejatest kirjutaks sellele seisukohale alla ning rohkem sellele teemale ei mõtleks. Demokraatia puhul pole aga asi sugugi nii ühene. Kui taaselustada Platoni meritokraatlik idee, et valitsema peaksid filosoofid ning riik on…5 minutit -
Kaarel Tarand, peatoimetaja
Mõnikord juhtub nii, et ma ei kirjuta kliimast ja kliimapoliitikast mitu nädalat või koguni paar-kolm kuud järjest. Kliimast endast peaks kirjutama teadusartikleid (seda ma ei oska), mingit sihitud ja terviklikku kliimapoliitikat aga Eesti valitsusel ei ole ning millegi puudumisest ei saa lõputult lauseid voolida.
Sama lugu on metsaga. Kui on näha, et vaidlejad on omadega ummikus, siis milleks selles osaleda ja oma aega tühja kulutada kirjatöödes poole valimisele faktide põhjal, mida…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
ANDRES KUUSK: Suveaeg ja talveaeg
Ühegi teise mõõdusüsteemi üle ei ole otsustatud rahvahääletusega ega teinud valikut poliitikud, kelle otsuseid mõjutab loodetav häältesaak.
Suveaeg ja talveaeg on aastaajad. Kui inimestelt küsida, kas teile meeldib suveaeg või talveaeg, vastab enamik, et suveaeg. Suvel on päevad pikad, päike käib kõrgelt, pole vaja kodu kütta ega talveriideid, saab päevitada ja supelda – loomulikult meeldib suveaeg rohkem kui talveaeg. Seda on osavasti ära kasutatud kellakeeramise küsitlustes, et saada õigustust…5 minutit
