Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Kašelottide ja enamiku teiste vaalaliste arvukus on viimase kahe sajandi jooksul inimhuvide tõttu vähenenud katastroofiliselt. Kaota teadmine, kuidas Kariibidel kašelotiperena ellu jääda, ja kogu kašelottide elukangasse tekib auk. Kaob liigi võimekus ellu jääda. Pildil emavaal järglasega.Wikimedia CommonsMetsikuks kasvamine
Maailmavalitseja õhkõrna vundamendiga pjedestaalilt maha ronimisel vajab homo industrialicus nii palju abi, kui võimalik.
14 minutit -
Mikael RaihhelgauzErakoguMikael Raihhelgauz, TÜ tudeng ja haridustöötaja
Fjodor Dostojevski romaanis „Kuritöö ja karistus“ on üks koht, kus kirjeldatakse peategelase Raskolnikovi palavikulist und. Ta kõnnib mööda kõrtsist ning näeb, kuidas purjus mees rakendab oma hobuse vankri ette ja kutsub kõik peolised peale. Sõitjaid on selgelt rohkem, kui hobune jõuab vedada, aga mees lubab, et hobune „kihutab tuhatnelja“. Et õnnetu loom liikuma hakkaks, peksab ta teda armutult. Kui mõni püüab vastu vaielda, karjub mees: „Ära puutu! Minu oma varandus! Mis tahan, seda ka teen. Tahan, et tingimata läheks nelja!“
Mees on vaba tegema…1 minut -
Sel reedel Sirbis
MATTIAS TUROVSKI: Metsikuks kasvamine
Maailmavalitseja õhkõrna vundamendiga pjedestaalilt maha ronimisel vajab homo industrialicus nii palju abi, kui võimalik.
Carl Safina, Becoming Wild: How Animals Learn Who They Are. Henry Holt and Co, 2020.
Kui Sirp tegi ettepaneku kirjutada Carl Safina uusimast raamatust „Metsikuks kasvamine – kuidas loomade kultuurid perekondi peavad, ilu loovad ja rahu teevad“, ei olnud ma autorist ega raamatust varem kuulnud. Olen tänulik – Safina teos on täis nii arvukaid jahmatama panevaid adumisi loomade komplekssusest ja individuaalsusest kui ka keskkonnaeetilist ainest.
JOONATAN NÕGISTO: Kõrghariduse tuleviku sulgumine
Mis juhtub siis, kui kõrgharidus ei õigusta enam…5 minutit -
Enriko MäsakEnriko Mäsak, skulptuuri- ja kunstiuurija
Vabadust võib ette kujutada vabadusena mitte sõltuda, taotleda tunnustust, kanda peas kuldset krooni jne. Kui see puudub, tundub selline vabadus ahvatlevana. Vabadus on nagu midagi kauget, mis vajab saavutamist. Sellisena mõistetud vabadus on midagi ümmargust ja ähmast. Pole kindel, millisel määral see täitub ning millal on õige vabaduse määr saabunud, sest liiga palju vabadust võib mõjuda hukutavalt. Kui vabadus on totaalne, siis mida see vabadus tähendab?
Vabaduse puiestee teises otsas on…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2021. aasta I jaotuse vihik.
On vaja ainult ühte head näidet! Merle Karro-Kalberg intervjueeris Marek Rannalat. Marek Rannala: „Usku, et autoliikluse kasv on paratamatu, levitatakse visalt ja järjekindlalt. Selle pidurdamist peetakse soovunelmaks.“
Marek Rannala on nii mõneski mõttes linnaplaneerijatele, arhitektidele ja maastikuarhitektidele olnud õlekõrs, kes muidu autokeskse liikluse planeerimise maailmas on pakkunud liiklusinseneri tuge hea, see tähendab, jalakäija- ja rattasõbraliku elukeskkonna kavandamisel. Marek on koostanud…5 minutit -
Remmelga juhtum illustreerib afektiivse kommunikatsiooni varjukülgi keskkonnateemade seisukohast. Haabersti tee ehituse projekt nägi ette 795 puu langetamist, ehitusega muudeti piirkonna veerežiimi ja kohalike elukeskkonda, rääkimata tublist panusest autostumisse ning linnakeskkonna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse. Need teemad jäid remmelga ümber puhkenud meediaspektaaklis tõstatamata.Siim Lõvi / ERREuroahistamine, metsasõda ja remmelgas
Missugusest keskkonnakriisist loeme uudistest? Kuidas keskkonnateemade kajastamise harjumused Eesti meedias mõjutavad meie võimet keskkonnakriisiga toime tulla?
8 minutit -
Metskiuru pesa on inimesele nähtamatu, kevadiste metsatööde käigus ähvardab pesa tallamine või hüljatakse see häiringu tõttu.Marko MägiKevadine raie viib metsalinnu hukule
Kuna kokkuvõte kevadsuviste raiete mõjust linnustikule ei ole ilmselt erametsaomanikeni jõudnud, tuleb kommenteerida mõningaid raierahusõja argumente.
8 minutit -
Toomas KihoIrma Leene KihoToomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja
Vabadust teavad ihata muidugi kõige enam need, kes on temast ilma. Nende jaoks on ka vabaduse mõiste sisu kõige selgem. Eestlased on olnud selles olukorras mitut puhku. Viimati tundsime seda eredalt kolmekümne aasta eest, kui ihkasime vabaks. Tollest võitlusajast on „vabadus“ ka peaaegu ainus sõna, mida me leedu ja läti keeles tunneme (hästi, läti „jäätise“ kõrval).
Kui aga tagantjärele hinnata, kas ihkasimegi vabaks . . . . või hoopis rikkaks? Kas ei ununenud lubadused…1 minut -
2019. aasta detsembris, kui toimusid pöördelised sündmused Postimehe toimetuses, sai valmis uus Rail Balticu rajamise vastase ühiskirja tekst üle 500 allkirjaga ning loomulikult soovisid kirja autorid, et see tekst ilmuks Postimehes.Ajakirjanduse võim ja valu koos ühe anatoomilise näitega Postimehe mäsu ajast
Rail Balticu kirja lugu
10 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis teemaks kultuurivahendus ning Eesti teatri auhindade laureaadid ja žüriiliikmete kommentaarid
Ei saa me läbi Lätita, ammugi siis Maima Grīnbergata. Veronika Kivisilla vestlus tõlkija Maima Grīnbergaga. Maima Grīnberga: „Olen üsnagi traditsiooniline tõlkija, kes lähtub ikka kontekstist ning usub, et nii nagu tõlkes alati midagi kaduma läheb, on ka võimalik üht-teist leida.“
Selle jutuajamise sissejuhatuseks tahakski muidugi kohe hüüatada: „Ei saa me läbi Lätita!“ Vahel naljaga pooleks öeldu on siinse intervjuu peategelase puhul tõsi…6 minutit
