Varia

  • Triin Ojari, arhitektuuriteadlane

    Arhitektuur, see kunstidest piiratuim!, ohkavad muusad. Litsutud kõikide osapoolte vahele, keset norme ja kärpeid, huvisid ja unistusi. Vaba on arhitekt, kes joonistab sahtlisse, ütlevad küünilisemad. Vabadus küll, aga kelle raha eest?, küsib tellija. Kolemaja, lajatab rahvasuu: vabadus on kaasa toonud enneolematu maitselageduse ja kakofoonia – kas me seda tahtsimegi? Vabadus on olemas, arvavad arhitektid lootusrikkalt – võimaluses kujundada tulevikku, panna uus ruumiline maailm kokku nii, et elu läheks paremaks. Oleks…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Nähtamatu linn. Madli Ehasalu vestleb Anna Kaarma ja Jan Kausiga
    Anna Kaarma: „Ühel hetkel hakkasin Lasnamäel eristama konnotatsioone, mida on sinna aastate jooksul jäetud. Suutsin kõike palju paremas valguses näha.“
    Tallinna fotokuu selleaastane peanäitus „Intensiivsed paigad“ suunas külastajaid näituseruumidest väljapoole: muu hulgas sai minna avastama Lasnamäe hooneid, tühermaid ning, mis olulisim, Lasnamäe seni vähetuntud ajalugu, nõukogudeaegse suurprojekti raames rajatud kunstnike ateljeesid.
    JOHANNA JOLEN KUZMENKO: Tänavaruum kui hoiakute võitlustander
    Autode ilmumisest linnatänavatele on…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Biopoliitiline läbikukkumine. Koroonast humanitaari pilguga. Barbi Pilvre vestles Raili Marlinguga
    Tartu ülikoolis toimus 17. – 18. IX rahvusvaheline kirjandusteadlaste ja filosoofide korraldatud konverents „Tervis ja biopoliitika kirjanduses ja filosoofias“(„Health Biopolitics in Literature and Philosophy“), kus muu hulgas arutati koroonakriisi humanitaaride pilgu läbi. Tartu ülikooli anglistika professor Raili Marling oli üks konverentsi korraldajatest.
    KURMO KONSA: Kuidas pandeemiad muudavad tulevikku
    Oleme juba tükk aega elanud koos SARS-CoV-2 viirusega ning püüdnud toime tulla selle põhjustatud…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ASKO LÕHMUS: Metsapoleemika viiendal aastal tehti mets puust ja punaseks
    Metsapoleemika on elavdanud Eesti keskkonnapoliitikat ja uurivat ajakirjandust. Mis säästlikust metsamajandusest saab, on selguseta.
    Eesti metsapoleemikast on viie aastaga saanud kultuurinähtus, milles avalduvad vastuolud ja sündmustik ei pruugi meeldida, aga mis sunnib tegelema inimese ja looduskeskkonna suhete põhiküsimustega. On aeg metsapoleemika täpsemalt määratleda, et see eristuks teistest keskkonnaarutelu osadest. Pakun põhivastandusest lähtuva variandi:
    „Metsapoleemikaks nimetatakse Eestis 2016. aastal alanud mitmekülgset avalikku kriitikat,…
  • Tristan Priimägi, Sirbi filmitoimetaja
    Tristan Priimägi

    Tristan Priimägi, Sirbi filmitoimetaja

     
    Samal ajal kui meie vabaduse sümbol – riiklikult tähtis objekt – vaheldumisi kustub, laguneb ja isegi lausa sammaldub, seisan ma silmitsi tühja paberilehe ja vastuoluga: kuidas kirjutada kolumni vabadusest, kui mul puudub vabadus seda mitte teha? Isikliku vabaduse jõuline otsing, n-ö vabaduse poole püüdlemine võib antud olukorras lõppeda vabanemisega palgast ja tööst, rääkimata usalduskrediidist, mis on aja jooksul hoolikalt tükkhaaval kokku tassitud, et elaks vajadusel üle ka ootamatult tabada võiva suhete jahenemise.  
    Väikesed vabadused tuleb seega vahel…
Sirp