Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (22)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Riho ParamonovErakoguVõimatu kohanemine või Kohanemise talumatu raskus
Ühed ütlevad, et tuleb kohaneda: teadlikult, kiiresti, otsustavalt. Teised on veendunud, et õige on jääda iseendaks ja ignoreerida kohanemissurvet. Need variandid näivad eeldavat, et meil on valida. Vanarahvas teab rääkida, et inimene kohaneb kõigega. Selle tõdemuse järgi kohanetakse igal juhul. Aga on veel üks variant, nimelt see, et inimene ei kohane, sest see ei ole tema pärisosa. Sedaviisi on kohanemine ennekõike müüt või ühiskonna tööriist, mille abil hoida masinavärk töös.…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Nii lähedal, nii kaugel, nii hästi tõlgitud – soome kirjandus“, intervjuu tõlkija Kadri Jaanitsaga
Ülo Mattheus, „Ukraina vaba langus ja tõus“
Intervjuu Ukraina režissööri Dmõtro Suhholõtkõi-Sobtšukiga
Sanna Mustonen, „Uus ukraina keele õppekomplekt Ukrainast põgenenud laste tarvis“
Kaupo Liiv, „Kino nõukogude moodi“
Triin Metsla, „Kuidas uurida nõukogude kunsti?“
Laura Liinat, Monika Tomingas, „Meie tuleviku määrab huviharidus“
Hannes Aava, „Mitte ainult inimestele ehitatud linnad“
Kati Ots, „Putukaväila installatsioonid ühendavad looduse ja linna“
Maris Pedaja, „Ussisõnad XXI sajandi loodushoius“
Vahur Luhtsalu, „Teadusdiplomaatia I.…5 minutit -
Protestiaktsioon. Kuus suuremat Eesti ajalehte jätsid 18. III 2010 ühe lehekülje tühjaks, neist Postimees, Õhtuleht ja Äripäev ilmusid tühja esiküljega. Tühjade lehekülgedega protesteeriti nn allikakaitse seaduseelnõu vastu, milles oli ajakirjandusvabaduse seisukohalt mitmeid küsitavusi.Tiina Kõrtsini / Õhtuleht / ScanpixUmbusklikud ajakirjanikud
Ajakirjanduslik umbusk on üks peamisi põhjusi, miks Eesti asub ajakirjandusvabaduse pingereas maailmas nii kõrgel kohal.
3 minutit -
Maris PetersErakoguMillest kinni haarata?
Hiljuti tuli sõprade juures külas olles jutuks lõbustuspargi atraktsioon, mis koosneb liikumatust sildteest ning selle ümber liikuvast ruumist. Inimmeeled ei ole selliseks kombinatsiooniks valmis: kuidas kohaneda olukorras, kui kõik su ümber liigub ja muutub? Keegi nutikas pakkus, et tuleb silmad kinni panna, sest kui jalgealune on tegelikult paigal ning liikuvat ümbrust enam ei näe, siis peaks ju kõik korras olema. Hea nõuanne. Aga mis kasu on silmade kinnipigistamisest, teesklemisest, et…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Eva Toulouze, Liivo Niglas, „Udmurdi traditsioonilised palved“
Art Leete, „Obiugrilaste ja samojeedide olematud sõjad“
Jüri Saar, „Ukraina vabadussõda“
Marin Mõttus, „Veri on kõikidel üks“
Hans Alla, „Kunstiteadus trügib tule ligi“
Hasso Krull, „ Luule ja tõde“
Tiit Hennoste, „Raputada piire“
Sten Kauber, „Pandeemiajärgsest kinokultuurist“
Intervjuu Euroopa Muuseumifoorumi esimehe Jette Sandahliga
Rasmus Kask, „Muuseumid muutuste tuules või tuuleks?“
Merle Karro-Kalberg, „Meelega muuseumis“
Ragne Kõuts-Klemm, „Umbusklikud ajakirjanikud“4 minutit -
Äli-Ann KloorenErakoguRohkem kohanematust
Umbes kümmekond aastat tagasi ilmus Äripäevas statistika eestlaste lehelugemise kohta ning seal ilutses Sirbi taga kena ümmargune 0%. Tõenäoliselt moodustab maailma rahvaarvust samasuguse, ümardamise teel saadud protsentuaalse suuruse klassikalise muusika kuulajate hulk. Sellest olematust arvust on aga lõviosa need, kelle muusikahuvi piirdub peamiselt ajavahemikus 1700–1900 loodud helitöödega. Niisiis võib öelda, et nad on hästi kohanenud ega kavatsegi neist piiridest kaugemale vaadata. Siiski leidub veel mikroskoopilisem arv klassikalise muusika austajaid, nimetagem…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Aare Tool, „Vanemuise uus Vanapagan“
Tõnis Saarts, Peet Kask, „Kuidas kaitseb end liberaalne demokraatia?“
Mihhail Trunin, „Koorega late“
Erle Nõmm, „Veelahkmete aeg ehk Kas tõesti kogu vene kirjandus prügikasti?“
Kirke Kangro, „Veneetsia biennaal nr 59 – mitte marginaalne, vaid märgiline“
Karin Paulus, „Mustamäe 60“
Panos Kotzathanasis, „Kuidas ekspluateerida väärkujutlust Aasia filmikunstist“
Grete Tiigiste, „Mis on sisearhitektuuris teoksil?“
Merle Karro-Kalberg, „Unistuste Viljandi“
Margus Maidla intervjuu akadeemik Mart Saarmaga
Ann Mirjam Vaikla intervjueeris Maria Helen Kändu
Margus Ott, „Argidialektika VII. Mina ise ja…5 minutit -
2022. aasta alguses ilmunud kogumikus „Vegangeograafiad. Vägivallatud alad, spetsiesismivaba eetika“ vaadeldakse erinevate sotsiaalsete ja kultuuriliste rühmade kohanemist veganeetikaga ning veganluse kohta neoliberaalses majandussüsteemis.Anarhistlik vegangeograafia
Richard J. White: „Sotsiaalne õiglus on ruumiline, see puudutab alati kedagi, kes paikneb mingis ajas ja mingis kohas.“
7 minutit -
Tanel Jan PalgiErakoguTANEL JAN PALGI, stsenarist, produtsent ja kultuurivaatleja
Avastasin hiljuti iseendas sisemise tunnetusliku ebakõla. Kõik on justkui hästi, aga teistega vesteldes selgub, et kõik pole sugugi hästi, kuigi mõttevahetused lõpetatakse ikkagi optimistliku ja positiivse noodiga, et kõik on hästi. Hästi siis.
Hiljuti oli töörahvapüha, 1. mai! Siinne töölisrahvas ei tihkagi seda päeva tähistada, sest päeva kohal hõljub punaste nelkide vaimust kantud kommunismioreool. Pealegi, punane puhkepäev langes sel aastal nädalavahetusele, pühapäevale. See aasta on riiklike puhkepäevade poolest üldse kehv aasta,…1 minut -
Sel reedel Sirbis
„Türgil on põhjust Venemaad mitte usaldada“, Hille Hanso vestleb professor Mitat Çelikpalaga
Talvi Nurgamaa, „Aprill. Kontrastid, vastuolud ja ühtsus“
Saara Mildeberg, Kadri Taperson, „Anarhistlik vegangeograafia“
Reet Varblane, „Otsus tunnistada ja tunnustada“
Triin Ojari, „Hea maja on väärt poolt kuningriiki“
Joosep Susi, Hasso Krull, „Suitsu nurk XV Mirjam Parve „jahtuvas saunas““
Urmas Lüüs, „Olulised asjad. Lugudesse kätketud asjad“
Intervjuu
keeleteadlase Sven-Erik Soosaarega
kunstnik Tõnis Saadojaga
leedu kirjaniku Birutė Jonuškaitėga
gruusia režissööri Lana Gogoberidzega4 minutit
