Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (10)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Esiküljel Eva PiirimäePiia RuberSel reedel Sirbis
„Euroopa taassünd ja valgustuse poliitika“, Valle-Sten Maiste vestleb Eva Piirimäega
Eesti kirjanik 2023
Jüri Viikberg, „Kogu moos. Moosi tulekust eesti keelde: moos, sahvt ja keedis“
Tristan Priimägi Balti filmipäevadest
Ott Kagovere, „Kas graafiline disain on vaba kunst?“
Stella Mõttus, „Galeriikäik. Juuli. Noored, targad ja tublid“
Hendrik Kuusk, „„Uidi“ prillidega näeb linnadžunglikunsti“
Marek Tamm, Anu Realo, „Kuidas ehitada teadmispõhist riiki ehk Ühe skandaali märkmeid“
Ebe Pilt, „Vanaema katse“
Margus Ott, „Argidialektika XVIII. Konflikt ja koostöö“
Esiküljel Eva Piirimäe. Foto Piia…3 minutit -
Praeguses TÜ botaanikaaias on taimi kasvatatud vähemalt 215 aastat, kui võtta alguseks 1808. aasta, mil siia toodi esimesed taimed vanast aiast.Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTartu Ülikooli botaanikaaed 220
XIX sajandil pakkus uurimisainest kogu taimemaailm ja selle kujunemislugu, seetõttu korraldati ekspeditsioone ja vahetati botaanikaaedade vahel taimi.
6 minutit -
Helmi Marie LangseppDavid NadaraiaLähenemine Ušbale
Kohad avanevad liikumise kaudu. Minu kohad asuvad mägedes. Alpinismis muutub liikumine maastiku kehaliseks ja loominguliseks peegelduseks. Mägedes on aeg tajutav: tuhandete aastate jooksul on vormi võtnud geoloogilised protsessid, samal ajal kui tavapärased laviinid väljendavad kiireid kulminatsioone. Mägedes liikumine aitab dialoogi pidada aja ja ajastute ning valitud marsruut maastiku vormiga.
Gruusias asuva Ušba tipp köitis mind juba siis, kui ma esimest korda selle mäe äratuntavale siluetile Elbruselt pilgu heitsin. Alles kümme aastat…2 minutit -
Esiküljel Kaspar Jancis.Piia RuberSel reedel Sirbis
„Inimeste inimene masinate maailmas“, Andra Teede vestleb Kaspar Jancisega
„Ilu, solkmed ja graafiline disain“, Indrek Sirkel vestleb Norman Orroga
Kristjan Mändmaa, „Mis asja me ajasime?“
Gregor Kulla, „Klassikaline muusika on sumbunud“
Hedi-Liis Toome, Signe Opermann, Tiina Braun, „Force majeure Eesti teatrit ei murra“
Egon Holger, Erik Liinar, „Püsivuse ideoloogia ja selle mõju linnadele“
Helmi Langsepp, „Juurdunud asfalt ja ratastel taimed“
Intervjuu USA lavavõitluse koreograafi ja lavastaja Daniel (Ian) Roseʼiga
Heldur Sander, „Tartu Ülikooli botaanikaaed 220“
Lauri Laanisto, „Arktiline toidusedel…4 minutit -
Leo LuksLuhta minek
Inimeste rajatud eluruumid pole minus pea kunagi sügavat oma koha tunnet tekitanud, ehk juhtus see ühel korral lapsepõlves, kui kolisime 12 ruutmeetri suurusest ühiskorteri toast Lasnamäele kolmetoalisse ning avanes mu esimene päris oma tuba. Kuid lapsepõlvemälestused on tuhmunud, on elatud siin ja seal, igal pool varjutavad koha sära olmeaskeldused, hotellid ja mõneks päevaks üüritud korterid on jälle liiga võõrad ja anonüümsed. Ma saan täiesti aru Vladimir Nabokovist, kes jõukaks saades…2 minutit -
Esiküljel Valts Ernštreits.Agnese ZeltiņaSel reedel Sirbis
„Liivi varakamber“, Tuuli Tuisk vestleb Valts Ernštreitsiga
Art Leete, „Komi roheline“
Leo Luks, „Veider ja kangelaslik tegu – Nietzsche tõlkimine“
Katja Novak, „Rohkem, rohkem ukraina kirjandust!“
Saskia Krautman, „Reportaaž „Linnuteelt““
Silver Õun, „Mis on lastefilmides erilist?“
Ulla Kadakas, „Maa mäletab inimest“
Intervjuu
keeleteadlase Tõnu Seilenthaliga
TABi kuraatorite Daniel A. Walseri ja Jaan Kuusemetsaga
Esiküljel Valts Ernštreits. Foto Agnese Zeltiņa3 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Füüsiku pilk koroonale“, Margus Maidla vestleb Tartu ülikooli füüsikute juhi Toomas Plangiga
Intervjuud Tartu südalinna kultuurikeskuse asjaosaliste Enrique Sobejano, Mirko Traksi ja 3+1 arhitektidega
Ülo Mattheus, „Ukraina, mooramaamees“
Indrek Grigor, „Diāna Tamane üheksa elu“
Brigitta Davidjants, „Oma ja eksootiline armeenia kirjandus“
Kätlin Kaldmaa, „Viinistu – Eesti kõige islandim küla“
Esiküljel TÜFI direktor, kaasprofessor Toomas Plank. Foto Piia Ruber1 minut -
Kahhovka veehoidla peamine eesmärk oli mõnedel hinnangutel strateegilis-militaarne – takistada tulevikus Nõukogude Liidu vaenlaste edasitungimist ning vajaduse korral paisu purustades nad üle ujutada. Kasutada vett kui relva. See leidiski aset 6. juunil. Pildil üleujutus Hersoni oblastis.Evgeniy Maloletka / AP / Scanpix BalticsKas Kahhovka veehoidla tühjenemine süvendab probleemi või annab uue võimaluse?
Ühe suure veehoidla asemel tasub kaaluda mitme väiksema rajamist. See aitaks hajutada keskkonnamõju.
10 minutit -
Tallinna tehnikaülikoolis välja töötatud veetaseme andur sademeveesüsteemide seireks on energiaefektiivne ja töötab 5G-võrgus ning on turul pakutavatest lahendustest 5–10 korda soodsam ja väiksema hooldusvajadusega. Pilt on tehtud Haapsalus asuvast mõõtekaevust, kus uudset andurit katsetatakse.Ivar AnnusMuudatuste juhtimine veesektoris pikaajalise strateegiaga
Veeteenuse toimepidevuse ja teenusekvaliteedi hoidmiseks vajame sarnaselt hoonete rekonstrueerimisega ka torustike rekonstrueerimise pikaajalist riiklikku strateegiat.
5 minutit
