-
Pole enam vanu tabuteemasid, mida ei saaks lõhkuda tabloidväljaannete esikaanel, olgu selleks siis pornograafia, isikliku elu tragöödia või surm
Meedia on teatavasti neljas võim, ühiskonna valvekoer, kellele on pandud ülesandeks tasakaalustada ühiskondlikku arengut, jälgida, et nõrgematele ei tehtaks liiga. Ta peab kaitsma avalikku sfääri, sõnavabadust ning demokraatlikku ühiskonda. Kui see kõlab õõnsalt, lugege edasi.
-
Eesti meediat kui kvaliteeti vähe investeerivat ajakirjandust iseloomustab suur kergekäelisus faktide kontrollimisel
Pakun teile alustuseks ühe ülesande. Nimelt tulid mu juurde restaureerijad, kes olid ühest Kalamaja remonditavast puuhoonest leidnud põranda alt kingakarbi, mille sees olid: 1) vana vihik, kus viiepallisüsteemis on inimeste nimed ja numbrid: Kruusement 3, Järvet 4, Baskin 5; 2) välja rebitud pildiga NKVD töötõend Nikolajevi nimele; 3) verine kamm.
-
Oma ettekande tahan pühendada ühele oma heale sõbrale ja kolleegile, kellega me sageli arutasime just neid küsimusi, millest ma täna räägin ? üksikisiku suhet meediaga ja kuidas mõjutab seda vabaturumeedia himu oma tooteid üha laiemale massile turustada ja seetõttu sageli tehtavad pingutused tõsiseid teemasid kõmuliste, värvikate, kuid vähetähtsate detailide ja muu abil nii-öelda pisut seksikamaks muuta. Kolleeg, kellest kõnelen, on eelmise aasta lõpus lahkunud raadioajakirjanik Terje Soots. Just temaga mõttelist…
