Paariaastase vahe järel tunnustab Sirp taas lõppeva aasta paremaid autoreid. Miks vahe sisse jäi? Vana kord ei meeldinud enam, uut ei mõistnud välja mõelda. Varem tunnustasime aastas kuut kuni kaheksat autorit, nüüd kolme. Aitäh kõigile mitmesajale kaastöölisele, kes Sirbist ka aastal 2009 tõelise kultuurilehe on teinud, eriline tänu aasta parimatele: Mart Kivimäele, Meelis Oidsalule ja Jaak Tombergile.
23. juuli Eesti Ekspressi A-osas lk 19 ilmutati hämmastav paarisreklaam: ülaosas kuulutatakse 12. augustil aset leidvat Eesti-Brasiilia jalgpalli sõpruskohtumist kui sajandi suurmängu Eestis ja teatatakse, et kes ostab sinna 2500 kroonise pileti, saab tasuta boonuseks Ekspressi aastatellimuse, mis maksab 832 krooni. Sama lehekülje allosas aga lubab populaarne nädalaleht endale luksust seda jalgpallimatši antireklaamida pealkirjaga: “Miks on mäng Brasiiliaga Eesti vutile kahjulik? Kohtumine viiekordse maailmameistriga ähvardab üüratu hinna tõttu Eesti jalgpalliliidu…
Nädal tagasi langetas riigikohus tähtsa näidisotsuse. Tõsi, kaalukat pretsedenti arvestades võinuks olla kohtuvaidluse pooled esinduslikumad: Vjatšeslav Leedo pole Eesti eraettevõtluse käilakuju ega Delfi vaba ajakirjanduse lipulaev. Riigikohus otsustas jätta jõusse ringkonnakohtu varasema otsuse, seda sisulises osas muutes ja täiendades, ning rahuldamata kostja (Delfi) kassatsioonikaebuse. Otsuse sisu leidis ajakirjanduses üsna tagasihoidlikku kajastamist ja selgitamist. Ja et oleks ühtki organisatsioonilist järeldust tehtud, sellest pole veel märkugi.
Pole veel selge, kas Sirbi toimetuse kollektiivpuhkuse suvel 2009 on põhjustanud uue töölepinguseaduse arutelu valitsuses ja riigikogus, maailma kõigi majandussubjektide instinktiivne püüdlus finantstasakaalu poole, poliitiline olukord Lätis, Iraanis ja Põhja-Koreas, globaalne kliimamuutus, mis Eestis avaldub merevee soojenemise ja tõusuna, või mõni muu toimetuseväline tõukejõud. Kuid kollektiivpuhkus tuleb vääramatu jõuga ning järgmist Sirbi numbrit peab armas lugeja ootama 24. juulini. Muu kultuurielu tuksub selle vahe sees katkematult. Ilusat suve!
Eesti olulisematest ajakirjanduspreemiatest
Ajakirjanduses toimuvad seoses kommertsialiseerumise, netistumise ja majanduslangusega suured muutused. Lugejad on segaduses, saamata täpselt aru, miks on ajakirjandus selline, kuidas ja miks ta on muutunud. Edasi tegutsemiseks otsivad lahendusi ajakirjanduse väljaandjad, kes taipavad kindlasti hästi, milles küsimus, ent kelle käed on turust seotud. Aktiveerunud on ka ajakirjanikud ise, kellele üha enam tundub, et sellega, mida nõuab turg või tahavad väljaandjad, alahinnatakse nende võimeid ja solvatakse kohati nende professionaalset…
Aastakümneid Washington Postile kirjutanud ja veel hiljaaegu allikakaitse kohtuasjadega kuulsust kogunud Walter Pincus kurvastas hiljutises essees „Ajalehtede nartsissism”: „Me oleme vedanud lugejaid alt sellega, kuidas me kajastame oma valitsuse tegevust. Põhiseaduse esimene parandus kindlustas mitte ainult ajakirjandusvabaduse, vaid andis Ameerika ajakirjanikele ka võimaluse – ja usun, et kohustuse – leida ja esitada fakte avalikku tähelepanu nõudvatel teemadel. Meie ajakirjandus pole kaitstud pelgalt selleks, et ta kordaks kajana valitsusametnike, opositsioonipoliitikute ja…
Kas ka televisioonis sõimlev kodanik jääb nüüd edaspidi ise vastutusest vabaks?
Pea pooleteise aasta eest, 2007. aasta novembris, leidis aset esimene juhtum, mille kaudne tähendus Interneti suhtlusvõrkude ja sellesarnaste sisuteenuste arengule ning neid mõjutavate võimusuhete, regulatiivsete raamistike jms kujunemisele võib osutuda küllalt suureks. Nimelt käivitas Facebook, praegu üks suuremaid üleilmseid suhtlusplatvorme, oma tollal uuendusliku reklaamimudeli Beacon. Lahendus oli firmale oluline, sest enamasti puuduvad üleilmsel sotsiaalvõrgundusel siiani toimivad ärimudelid ning sestap oodatakse…
Tsunftide, tänapäevaselt alaliitude või eluvaldkondade eetikakoodeks pannakse kirja mõttega tugevdada korda ja tasakaalu süsteemides, mis muidu kaldu kipuvad kiskuma. Heas usus ja suurte lootustega kehtestati Eestis 1990ndate keskel ka ajakirjanduse eetikakoodeks, mis pidi reguleerima eeskätt trükiajakirjanduse käitumist. Importusk eneseregulatsiooni kõikvõimsusse oli toona vankumatu, lisaks kannustas oma „seadust” tegema pidevalt õhus rippuv kirves, riigivõimu oletatav himu ajakirjandust kas või vähesel määral seadusega kontrollida, piirata, tsenseerida.
Meie riigis tuleb korralikult läbi mõelda, kuidas kasutada peavoolu võrguplatvorme nii enda tutvustamiseks maailmas kui ka omaenda kodanike paremaks informeerimiseks.
Interneti „suletud aiad” on nähtus, mille üle võrgumeedia majandajad, korraldajad, regulaatorid jms on piike murdnud juba üle kümnendi. Kui suletud aedadest on räägitud juba ka kaabeltelevisiooniga seoses, tõusis see ühiskonnas fookusse koos esimeste Interneti massirakendustega, kui mitmetel lääne suurturgudel tegid massitarbijad veebiga esmatutvust Interneti sideteenusepakkujate (ISPd) karmilt kontrollitud portaalide kaudu. America …
Kunagi arvasin, et Eesti Vabariigi suurim võltsing oli president Arnold Rüütel, kuid mida rohkem ma järele mõtlen, seda enam tundub mulle, et sellele tiitlile kandideerib hoopis Eesti ajakirjandus ning müügiosakond on seal nagu Villu Reiljan parteis. Mida lähemalt meediat uurida, seda rohkem langeb eesriideid, mille taga on üha uued ja uued eesriided, kuni lõpuks – tühjus. Või siiski, seal istub mingi mees, kes nimetab ennast „mänedžeriks” ja juhatab teid viisakalt…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.