Toeta

Teater

  • Teater barrikaadidel
    2024. aasta detsembris arreteeriti Euroopa-meelsel tänavaprotestil Thbilisi Uue teatri näitleja, 28aastane Andro Tšitšinadze.     
    Natia Leverašvili / AP Photo / Scanpix

    Teater barrikaadidel

    Gruusia ja Eesti teatritegijad usuvad ühtmoodi, et hea võidab lõpuks halva ja et teatrikunstil on oma suur mõte: selle kaudu saab rääkida oma rahvaga sellest, mis päriselt südamel.

    Tiit Palu
    4 minutit
  • Mõningaid väiteid Eesti sõnateatri kohta
    Loitsulise või õigemini maagilise sõnateatri näitena saab tuua Elle Viienda lavastuse „Enigma“ (Von Krahli teater ja elektron.art, 2025), laval Edgar Vunš ja Maryn-Liis Rüütelmaa.     
    Alana Proosa

    Mõningaid väiteid Eesti sõnateatri kohta

    Teatrit, mis tegeleks sõnaga lahus loost, tehakse Eestis vähe, kuid õnneks mitmetasandiliselt: sõna ja teatri hübriidsus kannab endas poeetilisi, kontseptuaalseid, loitsulisi, inimlikustavaid, argiseid jt kihistusi.

    Eero Epner
    10 minutit
  • Oleviku meenutamine
    Indrek Sammul (keskel valgussõõris) mängib Agamemnonit pigem filosoofiliselt kui ekspressiivselt.     
    Siim Vahur

    Oleviku meenutamine

    Lavastuses „Iphigeneia. Agamemnon. Elektra“ eristuvad naiste rollid ja sel on lisaks näitlejate andekusele ka dramaturgiline põhjus.

    Kaur Riismaa
    6 minutit
  • Puhu tuul ja tõuka paati
    Tõnn Lambi hääl seostub veel pikaks ajaks liivlastega.     
    Siim Vahur

    Puhu tuul ja tõuka paati

    Sõnade nappus või isegi ülearusus iseloomustab füüsilisele eneseväljendusele, helide ja valguspiltide meeleoludele üles ehitatud lavastust.

    Andrus Karnau
    3 minutit
  • ,

    Teatripettumus ei hüüa tulles

    Mõjub ärritavalt, kui aeg-ajalt kasutab mõni ajakirjanik, olgu või tahtmatult, ära oma ametit ning elab ajaleheveergudel kommentaari-kolumni vormis välja töövälises elus aset leidnud olmelistest sündmustest tingitud pahameelt. Kvaliteetse ajakirjanduse üks põhilisi alustalasid võiks olla tasakaalustatus, arukas arutelu selle üle, mis põhjustel üks või teine osapool midagi teeb. Kui aga lajatada, teemasse süvenemata, oma emotsioonid lihtsalt letti, siis ei erine selline kirjatükk tavalisest lugejakirjast, kus tasakaalukas mõttelaad…
    Tambet Kaugema
    3 minutit
  • Vadi mudimised
    Näib, et juba hallidest aegadest peale on dramaturg Urmas Vadi astunud oma kindlat rada, püsides reaalsuse ja fiktsiooni käänulisel keskteel.     
    Georg Savisaar / ERR / Scanpix

    Vadi mudimised

    Urmas Vadi kogumiku kuut näitemängu ühendab tugevalt kirjanduslooline taustamuster: valdav osa neist on nn kirjanikunäidendid, mille keskmes üks tuntud eesti literaat.

    Sven Karja
    5 minutit
  • Jäädvustus kui millegi ajalukku kirjutamine

    Jäädvustus kui millegi ajalukku kirjutamine

    Kultuurikommunikatsiooni keskmaal pole just liiga palju kohti pika, kompetentse, süveneva arvustuse ja ülevaateartikli avaldamiseks. Ometi on seda sorti refleksioon kultuuriprotsessis eluliselt vajalik.

    Ene Paaver
    5 minutit
  • Küll ta suhkru ja moosiga läheb
    „Juulikuu lume“ (fotol Nils Mattias Steinberg ja Kadri Rämmeld) loos ega lavastuses pole midagi eriti ebatavalist, avangardset ega raju.      
    Gabriela Järvet

    Küll ta suhkru ja moosiga läheb

    „Juulikuu lumi“ äsab laiskadele loojatele, kes publikut ära kasutavad, esitades pseudointellektuaalset loba ja tehes näo, et tegemist on šedöövriga.

    Linda Ohe
    4 minutit
  • Pantvangis publik
    Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo „Kuningas Ubu“ teostus on võimas: kontseptsioon on terav, samuti ei tehta näitlejatudengitele hinnaalandust, mitte miski pole laval juhuslik või lihtsalt kuidagi ära vormistatud.     
    Tiit Ojasoo

    Pantvangis publik

    Loodetavasti ei ole me veel põhja puudutanud ning 19 aasta pärast saame mõelda, milles seisnes „Kuningas Ubu“ tänavuse lavastuse prohvetlikkus ja performatiivsus.

    Madis Kolk
    5 minutit

  • Vassili Pektejev (Sanjan Vatši) 23. I 1954 – 10. X 2025

    Ootamatult on meie seast lahkunud mari rahvusliikumise pikaaegne liider, lavastaja, näitleja ja poeet, Šketani-nimelise Marimaa rahvusteatri pea­näitejuht Vassili Pektejev.
    Pektejev sündis 1954. aastal Mari ANSVs Morko rajoonis Uilemi külas. Teatriga sai ta sina peale, olles 1971. aastast Šketani-nimelises teatris lavatööline. 1973. aastal asus ta õppima Mari riikliku pedagoogilise instituudi ajaloo-keeleteaduskonda, aastatel 1975–1980 õppis ta Leningradi teatri-, muusika- ja kinematograafia instituudis lavastajaks. Diplomilavastuseks oli tal mari klassiku Miklai…
    2 minutit
Sirp