Teater
-
Ruth Wolff (Garmen Tabor) toetub oma kaalutluses rangelt meditsiinieetikale, mis lähtub patsiendi maapealsetest huvidest ja heaolust.Gabriela UrmGabriela UrmEetikaalane ja identiteedipoliitiline Wolffi-jaht
„Arstis“ võib peale arengukaarte, mis puudutavad tegelasi ja sündmustikku, näha ka väga põhimõttelist teaduse ja religiooni lõimimise protsessi.
4 minutit -
Raivo Trass 12. III 1946 – 7. VI 2022
Meie hulgast on lahkunud lavastaja, näitleja ja teatripedagoog Raivo Trass.
Raivo Trass sündis 12. märtsil 1946 Tallinnas. 1964. aastal lõpetas ta Tallinna 39. keskkooli ja astus Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse, mille lõpetas 1968. aastal III lennus.
Aastatel 1968–1977 töötas Raivo Trass Draamateatris lavastaja ja näitlejana. 1977–1985 oli ta Rakvere teatri peanäitejuht (viimasel neljal aastal ka direktor) ja aastatel 1992–1994 lavastaja. 1985–1992 töötas ta Eesti Draamateatris lavastajana ja 1994–1997…3 minutit -
Johhan Rosenberg ei tundu võtvat oma tegemisi surmtõsiselt, vaid ta lavastusi kannab triksterlik vembutamine.Alan Proosa… räppiv pulss ja toores liha …
Johhan Rosenbergi lavastusi vaadates võib vaataja jõuda tõdemuseni: „Ma ei tea, mis see on, mida ma näen, aga see meeldib mulle.“
6 minutit -
Oletame, et pseudoarheoloog (Netti Nüganen) kaevab savimättast välja populatsiooni, mille liikmed jooksevad paaniliselt laiali nagu sipelgad pärast pesa lõhkumist.Alan ProosaPseudoarheoloog, kes tegi ajale ringi peale
„Tsiviliseeritus“ koos selle sünonüümidega „viisakas“ ja „kultuurne“ areneb edasi ning kohaneb vahetult võimulolijate, kes seda sõna edukalt relvastavad, vajadustega.
5 minutit -
Jana Jacuka (Läti) soololavastus „Hirmu rutiinid“ lähtub isiklikest läbielamistest. Ta kujutab oma eluloolisi hetki nii sõna, heli kui ka objektide kaudu, kuid peamine meedium on hirmu kehaline läbielamineEvija SedolaIsiklikud ja töötavad kehad Baltimaade nüüdistantsus
„Balti tantsu platvormi“ rahvusvaheline žürii oli teinud rikkaliku valiku: kolmel tihedal festivalipäeval nägi publik üheksat tantsuvälja mitmekesisust peegeldavat tööd.
6 minutit -
„Divide et impera“ (fotol Aare Pilv ja Jarmo Reha) üks suur ja mõjuv tegur läbi lavastuse on tuli.Alan ProosaKollane on tegelikult roheline
„Divide et impera“ dramaturgia jookseb ühtse vorstina, ilma eriliste tõusude ja mõõnadeta. Iga järgmine lugu tundub sama tähtis kui eelminegi.
6 minutit -
The Biofilm Sisters: Katrin Kreutzberg, Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson ja Hanna Junti.Ruudu RahumaruMusta rõõsaks rääkimine
The Biofilm Sistersi „Pure Pink Pox“ paneb endalt küsima, kuivõrd mõjutatavad me oleme ning kas see, mis näib õige, seda alati ka on.
4 minutit -
Neli meesnäitlejat (Tarvo Vridolin, Margus Tabor, Janek Vadi ja Aarne Soro) mängivad napilt poolteist tundi kestvas lavaloos ühtekokku kolmkümmend neli rolli.Silver KaljulaSimulaakrumid ja peavalutabletid
Ringo Ramuli lavastus „Üle oma varju“ on põnevusega jälgitav, tulvil mänglevat kergust, lenduvat absurdimõõdet ja üllatavaid üleminekuid.
5 minutit -
Ketlin Oja Fastrade on petlikult õhuline ja õrn, kuid selle all on terasest selgroog ja kindel meel. Ali Urata Dietzist õhkub maskuliinset jõudu, mis muudab ta naistemagnetiks.Rünno LahesooIgatsus igavese ilu järele
Praegu, kui ballettmeistrid näivad võistlevat selle nimel, kes inimkeha rohkem murda, painutada ja liigendada suudab, mõjub Tiit Härmi akadeemilisele koolile tuginev tantsuline lahendus karge ja puhtana.
6 minutit -
„Razdedauch“ valmis seitsme riigi tantsukunstnike ühistööna.Julia ŽitluhhinaProjekti projektsioon
Kunstil ei ole piire, ent taju vajab neid: üksnes fookustatus ja piiritletus tagab sügava kogemuse, loob süvaväärtusi.
11 minutit
