Teater
-
Klounaadile omaselt pannakse „Tallinna karudes“ publik naerma, vaatamata teema tõsidusele. Fotol Rauno Kaibiainen, Grete Konksi, Maarja Tammemägi, Stefan Hein ja Toomas Tross.Aivar KullamaaJustkui helisev muusikal
Teatris Piip ja Tuut esietendunud „Tallinna karud“ on päris puhas muusikal, näitlemise stiiliks klounaad ning mugav vaatamine igale eale.
5 minutit -
„Valge jänes, punane jänes“. Tambet Tuisk nuusutab klaase ebalevalt, vaatab publikusse ja joob ära.Heneliis NottonKlaasis lahustunud teatrimaagia
„Valge jänes, punane jänes“ eeldab publikult teadmatust ja usaldust ajal, kui kogu info on internetis kättesaadav, ning tõstatab küsimuse, millistel tingimustel on teatrimaagia võimalik.
3 minutit -
Mingo Rajandi on nii „Elajannade“ üks idee autoreist, helilooja, ansambli juht kui ka muusikaline kujundaja.Rene JakobsonÄäremärkus – „Elajannad“. Läheduse kaitseks
Eva Kolditsa ja Mingo Rajandi „Elajannad“ on vormilt tegelikult muusikaline luuleõhtu või lavakava, veidi süngetooniline või siis melanhoolne kabaree, millesse mõni brechtilik (vähem weillilik) noot sisse sõidab. Olemuslikult on see ju täpselt see, mida ma armastan ja mis on mulle elus…3 minutit -
Andres Tabunile on roll monolavastuses „Maailma ajaloo kõige võimsam näidend“ etapiline.Priit LoogMustamäe armastus vanal heal Inglismaal
Lavastus on üles ehitatud näitleja otse publikusse suunatud jutustusena. Siin-seal astub ta küll ühe või teise tegelase „kingadesse“, kuid jääb seejuures kommenteerivaks jutustajaks.
3 minutit -
Adolf Šapiro lavastatud „Kolm õde“ (1973) Draamateatris: Maša – Ita Ever, Veršinin – Mikk Mikiver. Milline žestide täpsus, kehalise impulsi väledus ja suurus, miimika või tämbrimaastike väljendusrikkus, kogu keha haarav performatiivne plahvatuslikkus!Gunnar VaidlaPsühholoogiline teater – eikusagil või kõikjal?
Psühholoogilisel rollilahendusel on teatrimaastikul endiselt koht, kuid see ei ole enam enesestmõistetav antus, vaid teadlik valik.
9 minutit -
Lavastuses peategelaste vanuse muutmine – preili Julie (Marika Barabanštšikova) on poole vanem kui Strindbergi näidendis – annab tekstile uusi tähendusvälju ja tõlgendusvõimalusi.Heikki LeisPreili Julie allakäigu teel
Paistab, et lavastaja Kaili Viidast ei huvita „Preili Julies“ erisugustesse sotsiaalsetesse klassidesse kuulumise probleemid, vaid mehe ja naise suhe.
6 minutit -
Lavastuses „Mets“ eraldab publikut ja näitlejaid puurilaadne võre. Uurija – Veljo Reinik.Siim VahurMüstikat on lihtsam uskuda kui inimkogemuse rääma
Lavastaja Tatjana Kosmõnina heidab „Metsas“ valgust elu valuallikatele, mida osa meist talub, osa aga soovib sellisest elukorraldusest mis tahes moel põgeneda.
3 minutit -
Tallinna Linnateatri „Poiss, kes nägi pimeduses“. Zelmale (Külli Teetamm) on poeg Jēkabs (Jan Ehrenberg) elu kese ja tugipunkt.Siim VahurPuude taga on laps
Lavastuses „Poiss, kes nägi pimeduses“ avatakse õrnalt ja seejuures ausalt teemad, millest paljud õnneks midagi ei tea, aga räägitakse ka asjadest, millest teatakse rohkem kui tahaks.
5 minutit -
Vene teatri „Poiss, kes nägi pimeduses“. Lavastuse keskpunktis Jēkabs Aleksandr Žilenko tundlik-värelevas, maailma avastamist valulikult registreerivas kehastuses.Jelena ViltMa lähen ja tulen koos teiega
Rasa Bugavičute-Pēce näidendi rikkust kinnitab asjaolu, et kahes riigis ja kolmes keeleruumis valminud lavastused on lüürilis-mõtlikult tundetoonilt sarnased, ent vormilt erisugused.
8 minutit -
Garmen Tabor pälvis professor Ruth Wolffi rolliga Ugala teatri lavastuses „Arst“ naispeaosatäitja auhinna.Gabriela UrmEesti teatri auhindade laureaadid 2022. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest
Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Narva Vabal Laval. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. Eesti teatri…12 minutit
