-
Vahel on lavastajatel jutustada köitev lugu, kuidas ta lavastamiseks materjali leidis. Kuidas jõudis näidend „Koletis kuu peal” teie töölauale?
Richard Kalinoski näidendi „Koletis kuu peal” avastasin kunagi Pariisis, 1990. aastate lõpus. Kuulsa Peter Brooki tütre Irina Brooki lavastus võitis suure hulga Molière’i ehk siis Prantsuse teatri aastaauhindu ning televisioon tegi auhinnasaajatest pikemaid saateid, sealt hakkaski see lugu huvi äratama. Olen varem ka paaril korral peaaegu seda…
-
Tantsulavastuse erinevus sõnalavastusest seisneb sageli suuresti selles, et narratiiv esitatakse sootuks teistsuguste vahenditega. Publik ei peaks tundma survet panna kokku lugusid, otsida ilmtingimata vihjeid ja viiteid. Muidugi – ka seda võib teha. Õigeid vastuseid millegi vastuvõtmise puhul pole (aga kus neid tänapäeva kultuurimaastikul üldse leiab? Autor on ammu maha maetud ja tema asemele pandud lugeja.) Teadagi, iga väärt teos on suurem kui selle autor. Vähemalt selle…
-
Tegelasi on laval rohkem kui vaja, Toivo näidisperekonna poole pürgimise lugu jääb pideva lavalise toimetamise varju, nii et pärast etendust jääb mulje, nagu poleks lugu kui sellist üldse olnudki. Midagi siiski juhtub: Toivo võtab kiirlaenu ega suuda tagasi maksta, Herta tuleb Toivot nillima, Barbara lõpetab suhteõpiku kirjutamise, Peep nõuab Toivolt kiirlaenu tagasimaksmist, Toivo ja Barbara poeg lahkub jäädavalt kodust, Peint ja Uku maalivad Toivost pildi, Norman…
-
Ehitaja Phili (Lauri Kaldoja) ülestunnistus, et ta ei seedi teadlaste piiratud mõtlemist, lisab näidendile veel ühe diskursuse: argimõistuse ja teaduse vastandumise. Üldse on Phil vaat et lavastuse värvikaim tegelane. Kuivõrd selle näidendi kirjutamise ajend oli Joseph Wrighti maal aastast 1768, mitte mõni nüüdisaegne šedööver, siis on ilmselt paratamatu, et 1799. aastal toimuv jätab täpselt kaks sajandit hilisema tegevuse varju. Fakt, et näidendi tegelased ei mässa kõikehävitava…
-
Teatrikunsti elemendid on rollid, lavastus ja selle kujundus oma kõigi aspektidega ning dramaturgia ehk lood, mida publikule jutustatakse. Nüüdisaegne teatrimõte ja -väljendus lõimib neid klassikalisi elemente sel moel, et need polegi ükshaaval eristatavad. Näitlemisega luuakse lavakujundus, mis jutustab omakorda lugu, dramaturgia pannakse kokku vaataja peas, näitlemisstiilid varieeruvad rollitusest ülikiire rollivahetuseni. Vorm on ere ja dünaamiline, nõuab näitlejatelt meisterlikkust, sisu lihtne, aga lööv ning nõuab aktiivset autoripositsiooni.
Piisab,…
-
Ja näitlejad, lavastajad, näitekirjanikud, dramaturgid, muusikud, pedagoogid, tehnilised töötajad, kostüümi- ja lavakunstnikud peaksid neid imesid järgmistele põlvkondadele alal hoidma. Tuleb teha nii, et kõik lapsed ja noored saaksid neist osa. Seetõttu tähistame ülemaailmset laste- ja noorteteatri päeva lootuses, et poliitikud, kodanikuühendused, suured firmad ja kohalikud ettevõtted pööraksid eriti tähelepanu just noorele publikule suunatud teatrile. Iga lasteaia- või koolilaps peab saama käia teatris vähemalt kaks korda aastas.…
-
See põhineb sinu paeluval ideel,
mis on ere nagu hommikune päike.
See on sinu ja sa oled õnnelik selle üle.
See puudutab ootamatuid plaane ja
teadmatust, kuidas neid ellu viia,
need on kahtlused ja luupainajad,
lämmatav kabuhirm,
hirm, et võid läbi kukkuda,
mõeldes, et kõik, mis sa siiani tegid, oli
puhas õnn.
See on üksinda jalutamine
ja soov lahkuda teerajalt,
sest sa tunned, et rajad ise oma tee,
samm sammu haaval.
See on edu, mis pole kunagi eesmärgiks,
see on kaose…
-
Kui kvantiteet on kasvanud, siis mida öelda kvaliteedi kohta? Mida rohkem lavastusi, seda kõrgem kvaliteet? Pigem siiski mitte. Eesti lasteteatrile mõeldes tekib selline hooguvõttev või pooleli olemise tunne. Midagi justkui on . . . . aga nagu ei ole ka. Lasteteatri maastikul valitseb pealtnäha liigirikkus. On sõnalavastusi, nukulavastusi, muusikalavastusi, tantsulavastusi. Kasutatakse nii hiigelsuuri, keskmisi kui ka väikesi mängupaiku. Räägitakse nii tuntud muinasjutte kui ka värskeid lugusid. On nii ühemeheteatrit…
-
Milliseid muudatusi pidid tsensuuri survel lavastuses tegema?
Kasutasime keelatud sõnade asemel punktiiri. See ei takistanud etenduse jälgimist – publik aimas öeldut ja sai lugeda ka ingliskeelseid subtiitreid. Seega, muutused polnud sisulised, vaid pigem formaalsed. Mingis mõttes tuli see lavastusele isegi kasuks, sest publik pidi tähelepanelikumalt etendust jälgima – keelatud sõnade tähenduse äraaimamine oli publikule isegi põnev. Ütleksin siinkohal, et „Antigone” lavastuses ilmnevat autoritaarsust saab võrrelda meie…
-
Miks on blogil selline nimi ja kes hakkavad selles teatriarvustusi kirjutama?
Teater 3000 viitab esiteks sissekannete pikkusele: 3000 tähemärki on pikkus, millest mahukamaid tekste on veebis juba raske lugeda. Seda, kas blogi peab ka käimasoleva aastatuhande lõpuni vastu, näitab aeg. Blogis kirjutavad eelkõige meie enda ühenduse liikmed (Maris Balbat, Madli Pesti, Kristel Pappel, Ott Karulin, Anneli Saro jt), kuid kindlasti kaasame ka kirjutajaid väljastpoolt ühendust.
Mille poolest…