-
Ehitaja Phili (Lauri Kaldoja) ülestunnistus, et ta ei seedi teadlaste piiratud mõtlemist, lisab näidendile veel ühe diskursuse: argimõistuse ja teaduse vastandumise. Üldse on Phil vaat et lavastuse värvikaim tegelane. Kuivõrd selle näidendi kirjutamise ajend oli Joseph Wrighti maal aastast 1768, mitte mõni nüüdisaegne šedööver, siis on ilmselt paratamatu, et 1799. aastal toimuv jätab täpselt kaks sajandit hilisema tegevuse varju. Fakt, et näidendi tegelased ei mässa kõikehävitava…
-
Teatrikunsti elemendid on rollid, lavastus ja selle kujundus oma kõigi aspektidega ning dramaturgia ehk lood, mida publikule jutustatakse. Nüüdisaegne teatrimõte ja -väljendus lõimib neid klassikalisi elemente sel moel, et need polegi ükshaaval eristatavad. Näitlemisega luuakse lavakujundus, mis jutustab omakorda lugu, dramaturgia pannakse kokku vaataja peas, näitlemisstiilid varieeruvad rollitusest ülikiire rollivahetuseni. Vorm on ere ja dünaamiline, nõuab näitlejatelt meisterlikkust, sisu lihtne, aga lööv ning nõuab aktiivset autoripositsiooni.
Piisab,…
-
Ja näitlejad, lavastajad, näitekirjanikud, dramaturgid, muusikud, pedagoogid, tehnilised töötajad, kostüümi- ja lavakunstnikud peaksid neid imesid järgmistele põlvkondadele alal hoidma. Tuleb teha nii, et kõik lapsed ja noored saaksid neist osa. Seetõttu tähistame ülemaailmset laste- ja noorteteatri päeva lootuses, et poliitikud, kodanikuühendused, suured firmad ja kohalikud ettevõtted pööraksid eriti tähelepanu just noorele publikule suunatud teatrile. Iga lasteaia- või koolilaps peab saama käia teatris vähemalt kaks korda aastas.…
-
See põhineb sinu paeluval ideel,
mis on ere nagu hommikune päike.
See on sinu ja sa oled õnnelik selle üle.
See puudutab ootamatuid plaane ja
teadmatust, kuidas neid ellu viia,
need on kahtlused ja luupainajad,
lämmatav kabuhirm,
hirm, et võid läbi kukkuda,
mõeldes, et kõik, mis sa siiani tegid, oli
puhas õnn.
See on üksinda jalutamine
ja soov lahkuda teerajalt,
sest sa tunned, et rajad ise oma tee,
samm sammu haaval.
See on edu, mis pole kunagi eesmärgiks,
see on kaose…
-
Kui kvantiteet on kasvanud, siis mida öelda kvaliteedi kohta? Mida rohkem lavastusi, seda kõrgem kvaliteet? Pigem siiski mitte. Eesti lasteteatrile mõeldes tekib selline hooguvõttev või pooleli olemise tunne. Midagi justkui on . . . . aga nagu ei ole ka. Lasteteatri maastikul valitseb pealtnäha liigirikkus. On sõnalavastusi, nukulavastusi, muusikalavastusi, tantsulavastusi. Kasutatakse nii hiigelsuuri, keskmisi kui ka väikesi mängupaiku. Räägitakse nii tuntud muinasjutte kui ka värskeid lugusid. On nii ühemeheteatrit…
-
Milliseid muudatusi pidid tsensuuri survel lavastuses tegema?
Kasutasime keelatud sõnade asemel punktiiri. See ei takistanud etenduse jälgimist – publik aimas öeldut ja sai lugeda ka ingliskeelseid subtiitreid. Seega, muutused polnud sisulised, vaid pigem formaalsed. Mingis mõttes tuli see lavastusele isegi kasuks, sest publik pidi tähelepanelikumalt etendust jälgima – keelatud sõnade tähenduse äraaimamine oli publikule isegi põnev. Ütleksin siinkohal, et „Antigone” lavastuses ilmnevat autoritaarsust saab võrrelda meie…
-
Miks on blogil selline nimi ja kes hakkavad selles teatriarvustusi kirjutama?
Teater 3000 viitab esiteks sissekannete pikkusele: 3000 tähemärki on pikkus, millest mahukamaid tekste on veebis juba raske lugeda. Seda, kas blogi peab ka käimasoleva aastatuhande lõpuni vastu, näitab aeg. Blogis kirjutavad eelkõige meie enda ühenduse liikmed (Maris Balbat, Madli Pesti, Kristel Pappel, Ott Karulin, Anneli Saro jt), kuid kindlasti kaasame ka kirjutajaid väljastpoolt ühendust.
Mille poolest…
-
Ott Aardam näib olevat avara hingega inimene, mitmeski mõttes (v. a religioosses) seesama vend Aljoša, keda ta Ugala laval aastate eest Kaarin Raidi Dostojevski „Vendade Karamazovite” ainetel valminud lavastuses meeldejäävalt kehastas. Ta on rohkem humanist selle sõna kõige laiemas ja paremas tähenduses kui intelligent – künismi külvaval postmodernistlikul ajajärgul on need kaks valgustusaegset sünonüümi muutunud ootamatult peaaegu vastanditeks. Kohati tundub mulle, et nüüdisaja loovisikud jagunevad vähemalt…
-
Kui rääkida kõigepealt puht dramaturgiliselt, siis võimaldab tegelaskujude poolitamine mängida hoopis teistsuguste nüansside ja intensiivsusega kui „psühholoogilised”, „isiksust” väljendavad detailid. Juba teksti esitamisel saab mängida sellega, kas seda tehakse (1) täiesti kooris ja ühtmoodi (seda võtet kasutati suhteliselt vähe); (2) nii, et tekst on küll sama, aga üks näitleja rõhutab valjemini üht osa ja teine teist osa; (3) nii, et tekstis on märgatavaid nihkeid ja teisendusi,…
-
Teherani teatrifestivali külastamine paljastas üllatuslikult Homayoun Ghanizadeh’ lavastuse „Antigone” kameeleonliku kesta – vastavalt kontekstile muudab see oma tähendusvarjundeid. Lääneliku liberalismi tingimustes kõneleb lavastus olemise paratamatust absurdsusest; Iraani totalitarismis, sotsiaalse draama konfliktsituatsioonis pakub aga tuge võitlevale opositsioonile. Artikli eesmärk on võrrelda „Antigone” retseptsiooni erinevust Eestis ja Iraanis, tuua välja tähendusmuutused, mida tingib teistsugune kultuuriruum. Iraani Islamivabariik tähistab islamirevolutsiooni aastapäeva kaunite kunstide festivalitsükliga: Gregoriuse kalendri järgi aasta esimesel …
