-
Peamiselt on laval kõneaineks mehed, nende käest kätte käimine ning naiste omavaheline ürgset iseloomu reetmissuhe. Lõpuks taandub kõik aga inimlikule ja eeskätt naiselikule vajadusele olla armastatud ja tahetud. Elatud on hetkede nimel ja mööda on vaadatud naistevahelisest solidaarsusest, mida teatud vanuses justkui ei olekski. Ometi on laval kõigi nende aastate ja reetmiste järel siiski samad naised, kes tollel ajal olid valmis üksteisele halastamatult noa selga lööma,…
-
Lavastuse pealkiri „Hundi projekt” pani ootama teravamate hammaste näitamist. Ehk oleks tulnud kasuks paljude teemade seast ainult ühe valimine (nt küüditamise poeetilis-tantsuline uuring etenduskunstide vallas esimese hooga küll ei meenu). Praegu aga mõjub teemade kuhjamine suurema vaatamiskogemusega inimesele paratamatult klišeelikuna. Lavastuse põhjaks on küll tõsised teemad nagu hirm, manipulatsioon ja võim, kuid nende seostamine kahe etenduskunstides väga palju kasutatud eksperimendiga mõjub kulunult. Ühes stseenis jutustab Flak…
-
Detsembris valmib lastele ja noortele mõeldud lavastus: kevadel lavakunstikooli lõpetanud ja sellest hooajast Ugala trupiga liitunud Sander Pukk lavastab oma esimese tööna uues koduteatris Terry Pratchetti Kettamaailma kuuenda romaani järgi „Õed nõiduses”. Väikeses saalis saab detsembris näha südamlikku ja helget lugu väiksematele lastele, selle toob lavale Oleg Titov.
Suvelavastuseks kirjutab ja lavastab Eesti ajaloo ainelise loo Ilmar Raag, seda hakatakse mängima Viljandi Lossimägedes. Kui hüpata juba järgmisse…
-
Samasugust paradoksaalsust tuleb paraku tajuda Ugalas nüüdki: seda tunnet õhutab eelkõige Karusoo valik lavastada just see, briti näitekirjaniku ja lavastaja Polly Teale’i (sündinud 1962) 2008. aastal valminud näidend „Minu oma”. Rein Veidemann arvas 5. oktoobri Postimehes, et „Eesti eluloo- ja mäluteatri klassikuna näib Merle Karusoole tähtis olevat, et sellegi näidendi tegelaste elulood jõuaksid vaatajateni otsekui paroolid nende käitumisviisi avamiseks ja mõistmiseks”. Tõsi, just tegelaste (inimeste) eluloo…
-
Legendaarse tantsupedagoogi Helmi Tohvelmani tänavuse auhinna sai Eesti Draamateatri näitleja Kaie Mihkelson, keda tunnustati läinud laupäeval Tohvelmani kodukohas Väätsal. Žürii, kuhu kuulusid Laine Mägi, Aleksander Eelmaa, Rein Oja, Tambet Tuisk ja Katariina Unt, iseloomustas värsket laureaati sõnadega „otsiv, lummav ja andev”.
Ligi veerandsada aastat Eesti Draamateatris töötanud Kaie Mihkelson mängib praegu viies selle teatri lavastuses, samuti on ta noorte näitlejate õppejõud lavakunstikoolis. Laureaat meenutas auhinna kättesaamisel oma…
-
Laias laastus selline ongi rakendusteatri ambitsioon. Ühisnimetusena kasutatakse seda mitme kollektiivse kunstivormi kohta nagu draamaõpetus (inglise keeles Drama in Education), foorumteater (Forum Theatre), luguteater (Play-back Theatre), haiglaklounid (Hospital Clowns, Dr. Clown) jne. Neid pidevalt uuenevaid vorme tuntakse ka kui osalus- või interaktiivset teatrit (Participatory or Interactive Theatre), mida iseloomustab tõik, et publik kujundab etenduste sisu, uurides elu, avardades arusaamu ja õppides iseennast tundma. Kuigi koondav termin…
-
Iraani modernteatri viljakaks poolkuupinnaseks võib pidada Mohammad Rezā Shāh Pahlavī valitsemise ajal toimunud Shīrāzi kunstide festivali (1967–1977). Peamiselt Persepolise varemetes aset leidnud etenduskunstide ja nüüdismuusika festivalil esinesid maailma avangardi tipud nagu Peter Brook, Jerzy Grotowski, Tadeusz Kantor, Robert Wilson, John Cage, Merce Cunningham jt. Festivalil oli ilmselge mõju toonasele iraani kunstnike noorele põlvkonnale.
Kahjuks sisaldas aga läänele orienteeritud festival sisemist vastuolu: festivali rikkaliku finantseeringu ja ühiskonnas valitseva…
-
A. R. K.: Toon sellise näite. Kui lavastasin „Kus sa olid 8. jaanuaril?”, oli poliitiline olukord Iraanis äärmiselt keeruline ning sellise pealkirjaga näidend oli kui härjale punase rätiku näitamine. 8. jaanuar kaheksa aastat tagasi tähistas kuupäeva, mil naised ei tohtinud avalikes kohtades enam hijab’i (pearätt, mille kandmine on tänapäeva Iraanis naistele kohustuslik – toim) kanda. Laiem eesmärk oli tookord Iraani „tsiviliseerida” ja pöörata riik lääneliku arengu…
-
9. detsembril esietendub suures saalis Ingomar Vihmari lavastatuna Tartus elava soomlasest kirjaniku Mika Keräse kriminaalne lastelugu „Vana roosa maja”. Tartu Supilinnas tegutseb salaselts Ramps ehk vahva lastekamp, kes lahendab salapäraseid lugusid ja seikleb võluvas äärelinnas. Veel lavastab Ingomar Vihmar märtsi alguses teatri väikeses saalis Eric-Emmanuel Schmitti „Külalise”. Viin, 1938. Natsid on Austriasse tunginud ja jälitavad juute. Sigmund Freud on ikka veel veendunud, et teda ei puudutata,…
-
„Kontakt” meenutab enim Eesti Teatri Agentuuri 2009. aasta näidendivõistluse võitnud, samuti Alguse kirjutatud „Postmodernseid leibkondi”: sarnane on kiirete stseenivahetustega struktuur ja tegelasgruppide nõrk omavaheline seotus, teemaks nüüdisinimese valud ja vaevad. „Leibkondade” näidend tundub aga „Kontaktist” radikaalsem ja mõneti kurjem, aga ka pateetilisem. Mis „Kontakti” puhul veidi häirima jäi, on hästi-tehtud-näidendilik igal juhul otste kokkusõlmimine, mis nüüdisaegses näitekirjanduses ei ole alati vajalik ja mida osa lugejatest/publikust tingimata…
