Mind ajendas kirjutama eeskätt tunne, et on vaja põhjendada humanitaarteaduste vajalikkust ning selgitada teadmise dialoogilisust. Alustama peab kaugemalt ning küsima, milleks ülepea on vaja haridust ja õpetlastegevust. Haridus avardab silmaringi, laiendab horisonti, ja seda mitmes mõttes: esiteks mahuliselt (me hõlmame rohkem teadmisi üheskoos, nii et need moodustavad mingisuguse lõimitud kogumi, mis kätkeb ühtlasi peenemaid üksikasju), teiseks ajaliselt (suudame haarata kaugemale tulevikku ja minevikku, paremini mäletada ja…
Firenzes Santa Croce kirikus asub kohe sissepääsust vasakul Galileo Galilei haud.
Katoliku kiriku poolt ketserina süüdi mõistetuna ja sunnitud lahti ütlema oma teaduslikust järeldusest, et Maa tiirleb ümber Päikese, heideti Galileo 1633 kirikust välja. Kirikule omase kiirusega ennistati Galileo õigused 1992. aastal, mis – olen selles kindel – tõi talle kergendust. Firenzelased toovad seniajani tema hauale värskeid lilli.
Täpselt Galileo haua vastas, sissekäigust paremal pool on arhitekti, kunstniku,…
Üksikud seisukohavõtud reageeringuna Gunnar Oki aruandele ei ole veel ühise aruteluni viinud. „Üksikud“ ses mõttes, et enamik teadlastest on vait, pealegi puudub meil niisugune foorum, kus kõik oleksid vabad. Eesti on libisenud NLKP teele: on presiidium, kuulajad ja telgitagused askeldajad. Niimoodi võis kunagi jagada külvitööde korraldusi, mitte nüüdisajal väidelda.
Asjatu armuvaev
Teadusajakirjade olukorda ja teaduse käsitlemist üldises meedias Gunnar Okk ei vaadelnud. Ilmselt seda talt ei palutudki. Küll…
Tänapäeva teadusfilosoofias on tavaks väita, et esimene teadlane oli Galileo Galilei, kes püstitas hüpoteese ja kontrollis eksperimentaalselt nende kehtivust. Pildil Galilei disainitud kompass, valmistatud arvatavasti 1604.
Ilmselt on nii, et teadusfilosoofia filosofeerib teadusest, nii nagu näiteks ajaloofilosoofia filosofeerib ajaloost, kunstifilosoofia kunstist, religioonifilosoofia religioonist jne. Filosofeerimisena kiputakse mõnikord mõistma lihtsalt üldistatud juttu vastavast valdkonnast. Pigem on filosofeerimine siiski seotud käsitletava valdkonna määratlemise, piiritlemise ja aluste leidmisega, olemuse analüüsiga.…
Praegusaja kaks suuremat õhusaastega seotud keskkonnaprobleemi on kliimamuutuste kiirenemine ja inimeste tervisevaevused linnades.1,2 Mõlemaga on seotud väikesed õhus hõljuvad osakesed.
Tavainimesele koosneb õhk vaid gaasidest, kuid see pole sugugi nii: õhus esineb alati ka tahkel ja vedelal kujul ainet, teaduslikult väljendatuna – aerosooliosakesi või ka lihtsalt osakesi. Osakeste suurus on mõnest nanomeetrist kuni sadakonna mikromeetrini (juuksekarva läbimõõt on enamasti mõnikümmend mikromeetrit). Niivõrd suur suuruste erinevus tähendab ka…
Oo imet! Kauneid olendeid kui palju!
Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm,
kus niisugune rahvas peal!
W. Shakespeare „Torm”
Juuli lõpus saatis Facebook välja pressiteate, kus anti teada, et suhtlusportaali külastus küündib enam kui miljardi kasutajani päevas. Teisisõnu, anti mõista, et maailmas iga seitsmes on igapäevane Facebooki kasutaja. Sellised arvud aitaksid teoorias ilmselt üsna hästi kinnitada vana head kuue sammu hüpoteesi. Kui kasutajaarvule veel juurde liita platvormi loodud kujuteldavad…
Ajakiri Horisont asutati 1966. aastal, ja nagu see tol ajal ikka käis, keskvõimu poolt. Alles hiljuti, Hruštšovi ajal, oli siis kõrvale tõrjutud lõssenkism ja nõnda seisis ka 1967. aasta jaanuaris ilmunud vastse ajakirja esimese numbri kaanel kujutis DNA molekuli mudelist, mis oli sellel ajal siinkandis kindlasti midagi uuenduslikku. Ma ei tea, kas seda saab buumiks nimetada, aga varasel Brežnevi ajal rõhutati nii ajakirjandusväljaannetes kui ka koolitundides…
Ilu meie ümber on väärtus, mida ei saa rahas mõõta, ent mille loomine ei ole triviaalne ja mille süvaanalüüs on sama oluline
kui DNA struktuuri mõistmine. Pildil EKA tulevane kodu.
Soomeugrilaste töökuse küsimus kerkib teaduslikus diskursuses esile XVIII sajandil rousseau’liku vaimsuse võidukäigu valguses ning evolutsionistliku progressiteaduse eelaimduses. Rousseau järgi ei ole metslased head ega halvad, töökad ega laisad, vaid suvalised. XIX sajandi kultuurievolutsionismi tõed aga andsid tsiviliseerumise lootust vaid töökatele. Koolkonna isa Edward Tylor seadis rahvaste arengu tähtsaimaks mõõdikuks metallitööstuse olemasolu.
XVIII–XIX sajandil on soomeugrilaste töökuse kirjeldused tugevas vähemuses võrreldes tähelepanekutega nende hooletuse kohta. Esimesed XVIII sajandil…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Tänapäeva teadusfilosoofias on tavaks väita, et esimene teadlane oli Galileo Galilei, kes püstitas hüpoteese ja kontrollis eksperimentaalselt nende kehtivust. Pildil Galilei disainitud kompass, valmistatud arvatavasti 1604.Wikipedia
Eeskujulik kool – värskelt remonditud hooned, pooltosinat pilti majadest seest ja väljast, inimesteta.
Ilu meie ümber on väärtus, mida ei saa rahas mõõta, ent mille loomine ei ole triviaalne ja mille süvaanalüüs on sama oluline kui DNA struktuuri mõistmine. Pildil EKA tulevane kodu.Piia Ruber
