Toeta

Teadus

  • Soome-ugri töökus

    Soomeugrilaste töökuse küsimus kerkib teaduslikus diskursuses esile XVIII sajandil rousseau’liku vaimsuse võidukäigu valguses ning evolutsionistliku progressiteaduse eelaimduses. Rousseau järgi ei ole metslased head ega halvad, töökad ega laisad, vaid suvalised. XIX sajandi kultuurievolutsionismi tõed aga andsid tsiviliseerumise lootust vaid töökatele. Koolkonna isa Edward Tylor seadis rahvaste arengu tähtsaimaks mõõdikuks metallitööstuse olemasolu.
    XVIII–XIX sajandil on soomeugrilaste töökuse kirjeldused tugevas vähemuses võrreldes tähelepanekutega nende hooletuse kohta. Esimesed XVIII sajandil…
    Art Leete
    4 minutit
  • Evolutsiooniline vaatenurk pagulaskriisile
    Rändeotsus on lindudele kasude ja kahjude kaalutlemine. Näiteks lindude lisatoitmist peetakse osaliselt just sel põhjusel ohtlikuks, et see annab vale signaali toiduolude kohta ja kallutab otsuse rändest loobumise kasuks, hiljem aga peavad nad toime tulema ootamatult raskete talviste oludega.
    Piia Ruber

    Evolutsiooniline vaatenurk pagulaskriisile

    Rändamises ei ole midagi enneolematut, see on liikide evolutsiooni lahutamatu osa.

    Tuul Sepp
    10 minutit
  • Identiteet ja internet
    Tänapäevases infosõjas pole enam harvad juhused, kui konkreetse eesmärgi nimel töötav ja ideoloogiliselt koordineeritud rühm tegeleb mõne seisukoha süsteemse edendamise või summutamisega.
    Internet

    Identiteet ja internet

    Propaganda eristamine tõelisest arutelust pole virtuaalsete identiteetide maailmas võimalik.

    Liina Kamm
    5 minutit
  • Mida kõnelevad Facebooki ahelpostitused ühe earühma kohta

    Mida kõnelevad Facebooki ahelpostitused ühe earühma kohta

    Uue meedia allvormid, rohked sotsiaalmeediavõrgustikud on tänapäeva argielu loomulikud kaaslased ja paljude teadusharude uurimisobjektid. Tehnoloogilisel meediapinnal informatsioon elab, kasutajat on informatsioonist raske eristada ning pidevalt suheldakse aktiivselt ja luuakse uut teadmist. Suheldes tekivad selles osaluskultuuris traditsioonid ning sünnib ja levib mitmesugust…
    Piret Voolaid
    8 minutit

  • In memoriam: Kalevi Wiik 2. VIII 1932 – 12. IX 2015

    Kalevi Wiik  2. VIII 1932 – 12. IX 2015
    Lahkunud on Kalevi Wiik, Soome Teaduste Akadeemia liige, Turu ülikooli emeriitprofessor, Tartu ülikooli audoktor, Maarjamaa risti kavaler, mees, kes tavatses korrata oma juhtmõtet: „Minu töö on minu hobi“.
    Põhiline osa Kalevi Wiigi pikast tööelust möödus Soomes, eelkõige Turu ülikoolis, mille foneetikaprofessor oli ta 1968. aastast peale. Ta oli tunnustatud foneetik ja morfoloog, kelle uurimistöö keskendus häälikute kvantiteedile, vokaalharmooniale ja…
    3 minutit

  • Konkurents teadusrahale

    Teaduse rahastamise äärmuslik projektipõhisus ei täida strateegilisi eesmärke.

    Teadus- ja arendustegevuse (TA) rahastamise tase ja korraldus väljendab riigi pühendumist teadmuspõhise majanduse arendamisele. Üle maailma otsivad riigid uusi lahendusi, kuidas rahastamise abil kasvatada TA tulemuslikkust nii kitsamate kui ka laiemate eesmärkideni jõudmiseks. Peale valdkondlike eesmärkide ja teaduse kõrge taseme peetakse silmas, et tähtsamad teadusvaldkonnad riigis säiliksid, uued saaksid võimaluse tekkida ja areneda ning teaduse…
    Kadri Ukrainski, Hanna Kanep, Kadi Timpmann
    4 minutit

  • Kliimamuutused ja meie

    Miks kliimamuutused kiirenevad?

    Kliimamuutuste kiirenemine on üks enim räägitud-käsitletud keskkonnateema, mille puhul esineb ka palju lihtsustamist ja vääritimõistmist.
    Miks räägitakse kliimamuutuste kiirenemisest? 1) Kuna väga pikaajalist ja püsivat kliimat ei ole Maal olnud, ikka järgnevad pikematele ühtlasematele perioodidele muutused ja 2) kiirenemist on juba selgelt märgata – ÜRO viimase kliimapaneeli raporti (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) 1. osa põhjal on soojenemine ajavahemikus 1750–1980 olnud peaaegu sama…
    Veljo Kimmel
    5 minutit

  • Kes vajab satelliitseiret?

    Satelliidid on head ajas kiiresti muutuvate dünaamiliste protsesside jälgimiseks, olgu selleks ilm või vägede ümberpaiknemine konfliktipiirkonnas.

    „Tegelikult piiksuvad meie kohal kosmoses sajad satelliidid,“ ütles ansambel Planeet. Nii see tõesti on, aga millega need satelliidid tegelevad? Laias laastus võib need jagada kolme klassi: side-, navigatsiooni- ja kaugseiresatelliidid. Kaugseiresatelliidid pildistavad või mõõdavad muul viisil Maa pinda ja atmosfääri. Iga koolijütski teab, et elame infoajastul,…
    Kaupo Voormansik
    4 minutit
  • Lähivaade tippteadusele Endel Lippmaa 85. sünniaastapäeva asjus
    2005. a Chamonix’s tahke faasi TMR konverentsil (Alpine conference on solid-state NMR), kus peeti ka Alex Pinesi ja ETLi vastavalt 60. ja 75. sünnipäeva. Vasakult: Massachusettsi tehnoloogiaülikooli keemilise füüsika professor John Stewart Waugh (1929 – 2014), Endel Lippmaa ja Nobeli laureaat keemia alal (valkude TMR), Berkeley ülikooli ja Zürichi föderaalse tehnikakõrgkooli professor Kurt Wüthrich (sünd 1938).
    Erakogu

    Lähivaade tippteadusele Endel Lippmaa 85. sünniaastapäeva asjus

    15. septembril täitunuks 85 erakordset aastat Endel Lippmaa elus. See sündmus annab suurepärase ettekäände filosofeerida teadlase ja teadusasutuse sümbioosi üle tippteaduslikus võtmes. Olgugi et üksikindiviidi teadvus on alati ajaliselt piiratud, sünnib selle aja jooksul märksa universaalsema iseloomuga teadmus, millest on tulevikku…
    Jaak Lippmaa
    8 minutit

  • Laureaat Endel Lippmaa esinemine Eesti Vabariigi 82. aastapäeval

    Austatud peaminister, austatud akadeemia president, me kõik, kes me siin oleme!
    Ma tahan öelda paar tänusõna kõigi meie nimel, kes me oleme praegu esile tõstetud niisugusel auväärsel viisil.
    Et näidata, miks on teadmised meile nii tähtsad, tooksin paralleeli majandusega. Me kõik teame, et on olemas globaalne majandus, mis määrab väga palju. Me kõik teame ka, kui me natuke järele mõtleme, et Eesti on ainult osa globaalsest majandusest, ja…
    2 minutit
Sirp