Toeta

Teadus

  • Astronoomid ja aeg
    Kaunis galaktika NGC 1300 Eridanuse tähtkujus asub meist 61 miljoni valgusaasta kaugusel. Kosmoloogilisteks süvavaatlusteks on see objekt aga pigem müraallikas. Selliste lähedaste objektide kiirguskomponent ja nende tekitatud gravitatsioonilised moonutused tuli näiteks Plancki missiooni puhul teadlasi huvitavast signaalist lahutada.
    Copyright: Hubble Heritage Team, ESA, NASA.

    Astronoomid ja aeg

    Hea uudis on see, et oleme võimelised vaatlema peaaegu kõike, mida on võimalik vaadelda.

    Jaan Pelt
    9 minutit
  • Arvutisüsteemide katsetamise ja diagnostika teerajaja Raimund Ubar
    Raimund Ubar
    TA arhiiv

    Arvutisüsteemide katsetamise ja diagnostika teerajaja Raimund Ubar

    Raimund Ubari eluteel on põimunud idealistlikult sihikindel ja viljakas teadustöö, elegantsed rakendused arvutisüsteemide katsetamise ja diagnostika valdkonnas ning arvutiteadlaste noore põlvkonna kasvatamine töökuse ja põhimõttekindluse vaimus.
    Õpetamist on akadeemik Ubar pidanud kõige aluseks. Ta on kirjutanud: „Kõik algab tõepoolest haridusest, ka tippteadus.…
    2 minutit

  • Kas oleme õigel teel?

    Teerada ei ole sirge ja tavasilm käänakute taha ei näe.

    Eesti sammub juba veerandsada aastat iseseisvuse rada ja ühes sellega on võtnud vastutuse oma rahva saatuse eest. Maailm ümberringi muutub üha kiiremini, hajumas on geograafilised ja majanduslikud piirid. Ülemaailmne konkurents ägeneb, sest kõigil on aina kergem lülituda ümber ühelt võimaluselt teisele, otsida kiiremat teed edule. Firmad tõusevad ja langevad, ebastabiilsus suureneb ja nii kasvab…
    Raimund Ubar
    4 minutit

  • Elust esimeses Eesti vabariigis ja meie praeguses riigis

    Olen sündinud 1921. aastal Tartus ja elanud oma elu 19 esimest aastat esimeses Eesti Vabariigis (lõpetasin Treffneri gümnaasiumi juunis 1940, kümme päeva enne Vene vägede sissetungi). See asjaolu annab mulle võimaluse võrrelda elu esimeses Eesti vabariigis (lühendatult EEV) ja meie praeguses riigis (lühendatult EV).
    Mind on tugevasti häirinud EVs korduvalt tõstatatud küsimus: „Kas sellist Eestit me tahtsimegi?“ Selle varjatud tagapõhi on, et elu EEVs oli tunduvalt parem…
    Ülo Lepik
    2 minutit
  • Tšuvaani keele eripära

    Tšuvaani keele eripära

    Rahvaste maailm on korraga lõbus ja julm. Selles maailmas jäävad kaotajaks need, kelle olemasolu on hämar ja piiripealne. Samal ajal on paljud sellised etnilised üksused oma ebaselges olekus jätkuvalt olemas. Osa rahvastest ei tunneta oma olemasolu, teised on enda arust olemas,…
    Art Leete
    4 minutit
  • Akadeemiline sullerlus kui akadeemilise vabaduse kuritarvitamine

    Akadeemiline sullerlus kui akadeemilise vabaduse kuritarvitamine

    Akadeemiline maailm on, nii nagu inimkehagi, mitte ainult võrdlemisi keerukas, vaid normaaltingimustes ka iseparanev kehand. Selline suhteliselt haruldane eneseregulatsiooni võime on enamasti omane vaid elusolenditele või tervetele ökosüsteemidele. Teadusmaailmas tasakaalustab see akadeemilist vabadust, millel on entroopia paratamatu kasvu peegeldusena tendents libiseda…
    Tarmo Soomere, Renno Veinthal
    8 minutit
  • Nähtamatu süsteem
    Üksikuid loomade väärkohtlemisjuhte peetakse vägivallaks, kuid loomade massilist tapmist suurtööstuses ei seostata vägivallaga.
    Priit Simson / Eesti Ajalehed / Delfi / Scanpix

    Nähtamatu süsteem

    On vaja muuta olukorda, kus muude teemade kõrval loomade traagika maha vaikitakse.

    Kristina Mering
    5 minutit
  • Murekoht looduskaitses
    Katharina Grepp. Kõik on üks. Joonistus, 2016.

    Murekoht looduskaitses

    Meie huvides on looduse huvid, sest meie olemegi loodus.

    Mattias Turovski
    11 minutit
  • Pärandist looduses ja kultuuris
    Juba 1819. aastal kasutas saksa teadlane Alexander von Humboldt, kirjutades vanadest suurtest puudest, loodusmälestise (Naturdenkmal, monuments de la nature) mõistet. Loodusmälestiste määratlemine oli lahutamatu kultuurist ja kultuuripärandist.
    Piia Ruber

    Pärandist looduses ja kultuuris

    Loodus, kultuur ja inimteadvus on lahutamatult seotud vastastikuste toimete võrgustikus.

    Kurmo Konsa
    7 minutit
  • Evolutsioonilised konfliktid perekonnas
    Vabatahtlik vennatapp esineb vähemalt ühel imetajaliigil – tähnikhüäänil. Hiljutine uuring viitab siiski, et vennatapp ei ole hüäänide seas nii levinud, nagu varem arvati, ning leiab aset pigem siis, kui vanem tõesti ei suuda mõlemat poega toita. Pildil tähnikhüäänid Ngorongoro kaitsealal Tansaanias.
    Wikipedia

    Evolutsioonilised konfliktid perekonnas

    Optimaalne järglaste arv kujuneb siis, kui kaalutakse võimalikku kasu-kahju ja võetakse arvesse soodsaid olusid.

    Tuul Sepp
    9 minutit
Sirp