-
Viimaste kunsti- ja rakenduskunstistipendiumide jagamise järel pean oma kohuseks jagada avalikkusele sihtkapitali liikmete mõningast rahulolematust seoses taotlusavalduste vormistamisega. Tase käib iga korraga üha enam alla, kuigi avalduste elektrooniline vorm peaks taotlejail võimaldama meile vajalikku teavet just lihtsamalt saata. Tegelikult peab ülipeenikese kirjaga elektronposti väljatrükkide nappides lausetes sageli otsima seda iva, miks kunstnik või institutsioon tahab toetust saada. Me ei tahaks stipendiumide taotlemise protsessi kuidagi bürokratiseerida. Vastupidi,…
-
See ei ole sihilik, ses mõttes, et ma ei ole alustanud mitte raamatute avaldamist, vaid olen lõpetanud nende avaldamata jätmise, mis kestis umbes 6-7 aastat. See on lihtsalt meeldiv vaheldus. Kuna tegelikult on käsikirja raamatuks saamine kaunis ebameeldiv protseduur. Vähemalt minu jaoks. See sisaldab asjade järjestamist ja trükikojaga suhtlemist, raamatupoodidesse levitamist, millega ma tavaliselt ise hakkama ei saa, see nõuab abivägesid ja kirjastusi. Pärast arvustuste ootamine,…
-
Siin Haapsalus on alati tuul. Meri kolmes küljes. Kõrged kahisevad kõrkjad. Lillede ja puude lõhn üle terve linna. Piiskopilinnuse varemed. Legend Valgest Daamist. Inimeste peod ja tütarlaste õhtused jalutuskäigud üles-alla piki peatänavat. Merelinnud oma kräuksumise, kiljumise ja kaeblemisega. Talvine vaikus merejääl. Sügisene kõrgele tõusnud vesi. Triipudena rannale uhutud mererohi. Jalajäljed, täis vett. Ja muda. Ja midagi veel.
Siit tahetakse ära. Ja siis tahetakse siia tagasi. Miks?…
-
Ideaalis peaks selline kunstnike kooslus Academia Non Grata tegutsema sõltumatu institutsioonina, ainult nii suudab ta säilitada oma erilise energia ja olla alternatiivne ülejäänud kunstiinstitutsioonide suhtes. Raha selleks peaks saama kõikvõimalikest fondidest, ka erafondidest ja eelkõige linnalt ja riigilt. Academia Non Grata tugevus on peitunud ka selles, et see loodi väljaspool olemasolevaid kunstistruktuure, mitte Tallinnasse või Tartusse. Ideaalis on Pärnu suurepärane koht Academia Non Grata tegutsemiseks, ka…
-
Küllap ei arva keegi, et kuue Euroopa Liidu liikmesriigi venekeelsed kogukonnad oleksid suutnud omal initsiatiivil panna aluse Euroopa Liidu esimesele emigrantide parteile. Moskva välispoliitiline suunis on siin selgesti märgatav. Ent ilmselt ei suudeta või soovita mainitud pealinnas vähemasti hetkel hinnata, missuguseid tagajärgi Moskva selle sammuga endale kaasa toob. Euroopa Liit on mõnes mõttes keelte Paabel, kuid nende keelte, mida Euroopa Liidu liikmesriikides on ajaloo hämarusest alates…
-
Püüan meenutada, kas enne euroreferendumit rääkis mõni erakond selgesti, et need ja need asjad lähevad kohe nii ja nii palju kallimaks. Võimalik, et eksin, aga mu meelest räägiti ikka üldiselt. Ja targasti tehti, tuleb välja. Kui keegi oleks julgelt öelnud, et suhkrukilo tõuseb viielt kroonilt seitsmeteistkümnele, siis me võibolla polekski ELis.
Asi on ohtlik, sest kui rahvaküsitlusele pannakse ka uus ELi põhiseadus, siis praeguste meeleolude…
-
1990. aastaga võrreldes on laste arv praeguseks kahanenud peaaegu kaks korda: 350 000-lt 190 000-ni. Isegi kui see langus kohe peatuks, levib kahanemine aastatega piki rahvastikupüramiidi ülespoole ning jõuab 60 aastaga selle tippu1. Eluea pikenemise ja selle tõttu, et eestlased oli enne 1990. aastat aeglaselt kasvav rahvas, on pensionäride arv pidevalt suurenenud ning see jätkub mõnda aega. Seni loodab järjest kasvav arv pensionäre saada oma järjest…
-
Ilusa mõttega positiivse omamüüdi vajalikkusest algas ka üks Jaan Krossi arvamus (EPL 7. VI). Miskipärast lõppes see tungivate soovitustega sulanduda kas Pätsi 1940. aasta või Gustav Suitsu 1917. aasta ideede kohaselt ? ja saada soomlaseks (?). Eestlaste sulandumise unistuses on üllatavat järjepidevust. On iseloomulik, et ka integratsiooni paljudest tähendustest valitakse eksimatult just sulandumise, kellekski teiseks saamise tee. Lahkesti ja ?humanistlikel kaalutlustel? näiteks kas või omaenese keeleruumi…
-
Me võime peaaegu lõputult kujutada teemasid, millest Barthes praegu oleks võinud kirjutada. Näiteks Michael Jackson või see, kuidas muudetakse esteetiliseks mustanahaliste sportlaste higi Nike reklaamidel. Või miks ka mitte Res Publica või too müüt, et Eesti naised on nii ilusad. Aga kuna Barthes ise neist asjadest kõnelda enam ei saa, siis võime me seda ise proovida. Tema annab intellektuaalse keele ? isegi kui me tema semiootilist…
-
Seega tuleks läheneda ühtede kaante vahele kogutud 55-le avaliku elu tegelase portreele kui tervikule, ühiskonna mudelile, mitte kui konkreetsete isikute/väärnähtuste kriitikale. Rõhutab ju Kivisildnik Nietzschet arvustades juba 1997. aastal tsitaati ?Ecce homo?st?: ?Ma ei ründa isikuid ? ma tarvitan isikuid üksnes kui võimsaid suurendusklaase, milles tuleb nähtavale üleüldine, ent salalik, ähmaselt silma hakkav häda?.2 See, et 12 kirjatükki 55st kiruvad Keskerakonda, ei tähenda poliitilist angaþeeritust, lihtsalt…
