-
Maailm avardub ka eesti noorte välismaal õppimise osas. On tähelepanuväärne, et praeguses diskussioonis on ühes leeris suhteliselt palju neid, kes ei ole Tartu ülikooli kasvandikud. See ei ole kindlasti juhus. Mõned neist inimestest on õppinud väga kõrgetasemelistes ülikoolides nii ida kui lääne pool. Kuidas on siis nende puhul selle eelmainitud akadeemilise slepiga? Kahtlemata on neil koolidel samuti oma traditsioonid, akadeemiline ja niinimetatud tudengielu, korporatsioonid, seltsid jms.…
-
Eestis on paljud vanad, inimese elumaailmaga otseselt seotud institutsioonid kriisis (meditsiin, haridus; rahvusriik). Kriis on üleilmne. Samas on globaalsete superinstitutsioonide/organisatsioonide surve inimestele ja riikidele üha suurem. On selliseid, milles suur raha levitab marginaalseid väärtusi. On institutsioone, mille väärtusgeneraatori roll on tühiseks saanud (ÜRO). On võimukaid ja rahakaid superinstitutsioone, mille sõnumi võimendamiseks leidub kõikjal kohalikke ruuporeid. Tänu neile on näiteks eurooplus meil Ideaalse Eurooplase udukujus kehastunud. Viimati…
-
?Koht ja paik? on üks väheseid järjekindlalt korraldatud humanitaarala konverentse, kuhu ei kutsuta ainult välismaalt toredaid ja tarku inimesi, vaid mis haarab ka Eestist mitme valdkonna esindajaid nagu semiootikud, kunstiteadlased, kirjandusteadlased, geograafid. Kuidas sina ühe algatajana hindad eelmiste seminaride-konverentside taustal äsja lõppenud neljandat ?Kohta ja paika??
Kõige lihtsam formaalne tunnus, mille põhjal hinnata, on see, et konverentsid on läinud järjest suuremaks. Kaks esimest olid üsna väikesed: esimene…
-
Sektsioonis ?Kohad ja protsessid? keskenduti kultuuriliste keskkondade tekkimisel ja muundumisel ilmnevatele semiootilistele protsessidele, paigasemioosile ning kultuurilise keskkonna ajalisele ja ruumilisele tingitusele. Samuti juhiti tähelepanu paigaspetsiifiliste tähenduste kuhjumisele ajas ning sellest tulenevalt interpretatsioonide paljususele, erinevuste kasvule. Üheks olulisemaks ettekandeks saidki Kalevi Kulli, Kaie Kotovi ja Riste Keskpaiga diversiteeti kui väärtust omaette tähtsustavad ?Süvaökoloogia teesid? (?Semiotic fundamentals of deep ecology?). Teesides on postuleeritud elu kui sellise semiootilisust, tõdetud…
-
Milline oli eksiilvalitsuse staatus poliitilisest vaatenurgast? Milleks ta loodi? Milline oli tema legitiimsus Eesti poliitiliste jõudude silmis nii eksiilis kui kodumaal? Kuidas kujundasid oma suhtumise eksiilvalitsusse taastatud Eesti Vabariigi poliitilised jõud?
Eksiilvalitsuse loomine
Enn Nõu artikkel ?Eesti pagulasvalitsus 1944 ? 1988: 44 aastat riiklikku pagulaspoliitikat? (Akadeemia 1990, nr 2) annab eksiilvalituse loomisest põhjaliku ülevaate. Seetõttu ei keskendu me eksiilvalitsuse loomise protsessile, vaid vaatleme, kuidas eksiilvalitsuse loomine ja tegevus…
-
Objektiivsusest loobumine on meedias süvenev trend. Nagunii peab suur osa avalikkust meediat poliitiliste jõudude hääletoruks ja ajakirjanikud ise ei viitsi sellele enam vastu vaielda. Ka mitmed raadio saatejuhid ei vaevu juba mõnda aega teesklemagi erapooletust.
Nii ütlesid ka Rein Lang ja Eiki Nestor ?Olukorrast ajakirjanduses? avasaates (5. septembril Raadio Kukus südapäeval) välja, millisest erakonnast kumbki tuleb. Loomulikult polnud see kellelegi uudiseks, aga see ?pihtimus? oligi rituaal,…
-
Kindlasti on võimalik ajutiselt toetada loodavat või kriisi sattunud eriala, kuid vastutustundlik ülikool ei saa rajada eriala arengut nii ebakindlale alusele. Seetõttu on loomulik, et prof M. Ehala ülemus rektor M. Heidmets (EPL 30.VIII) eeldab, et ikkagi just Eesti riik ?panustaks /. . . ./ kahele keskusele?. Mis tähendab kas RKT suurendamist või ümberjagamist, mida minagi väitsin. Eesti üliõpilaskandidaatide arv hakkab lähiaastatel langema ja aastaks 2012 on neid praegusega…
-
Islamifanaatikud õhutavad vaenu ja tahavad viia meid tagasi keskaega. XX sajandi lõpu genotsiidisündmused Balkanil on tõestanud ilmekalt, milleni võib viia usuline jäärapäisus ja konfrontatsioon. Islami fundamentalistidele meeldiks näha kokkupõrget, nagu vanadel headel aegadel, kristlastest uskmatutega. Võitlus ristisõdijatega ongi nende mõttemall. Ja hull on, kui tsiviliseeritud XXI sajandi õhtumaa inimesed hakkavad Ameerika fundamentalistidest kristlaste kombel rääkima ristisõjast ja Kurjuse jõududest nagu president Bush. Sellega laskume ajatolladega samale…
-
?Ükskõik kes, mitte ainult. . . .?
Kerryle paistab saavat saatuslikuks tema pikk poliitikukarjäär. Kakskümmend aastat senatis. Vaadakem kasvõi eesti poliitikuid ja mõelgem, kes on mingis küsimuses kui palju vahetanud seisukohti. Praktiline elu sunnib ka korralikke poliitikuid oma arvamusi korrigeerima. Aga näe, presidendivalimistel kaevavad vastased kõik üles.
Miks Kerry oma sõjavastasusega nii kaua viivitas? Kerry on sattunud tänamatusse rolli. Esiteks on liiga selgelt tunda teatavate gruppide ootust, et ?ükskõik kes,…
-
Üldiselt, globaalses plaanis pole mõnu ja vastutusega muidugi mingeid probleeme. Need jaotuvad maamuna peal ära nii, nagu tahavad emake loodus, kuri saatus ja suurkorporatsioonid. Seal, kus eksisteerib jututuba nimega avalikkus, küsitakse siiski üsna tihti, kes peaks vastutama, kas mõnule võib piire seada, mis on tähtsam, kas mõnu või vastutus ja muud säärast. Nii ühe kui ka teise kaitseks või tõrjumiseks on huvitavaid argumente.
Mõnu kaitseargument number üks…
