-
Nüüdseks ligemale poolteist sajandit kestnud eestlaste kolooniates ei ole unustatud oma juuri ja kodumaad. Keelt küll, sest ümbrus on rahvuslikule kirevusele vaatamata valdavalt venekeelne. Kuid uus ärkamisaeg on jõudnud ka sinna ja eesti keelt õpitakse, vahest võiks öelda ka ?meenutatakse?. Keelega koos taasavastatakse vahepealsete ladestuste alt oma rahvuslik mälu. Zamruqi külas kõneles eestlaste kohalolekust juba enne mälestustahvli avamist postkontori silt, mis oli ukraina- ja eestikeelne; eesti…
-
Vilde kaudu avastavad Krimmi eestlased veel tänapäevalgi omaenda juuri ning kodueestlased omakorda oma Krimmi jäänud suguvendi. Väsimatu Vilde märkis Krimmi reisil üles mõndagi olulist teistegi Krimmi rahvaste kohta. Uudishimu ja ajakirjanduslik fanatism sundisid teda võrdlema eestlase elujärge Krimmis elavate naabrite omaga. Külaskäigud saksa külla ja tatari pulma on Vilde reisimärkmete värvikaimad episoodid. Märgata inimest ja uurida tegelikkust oli kirjanik Eduard Vilde maailmatunnetuse alus ning elukreedo. Krimmis…
-
Millest säärane huvi eesti keele vastu? Esiteks, kaks kolmandikku sealsetest eesti keele õppuritest on eesti juurtega ? kunagiste eesti väljarändajate järeltulijad. Nende eesti keele oskuse tase on väga erinev. Nad elavad peamiselt Aleksandrovka naaberkülas Krasnodarkas, kus kooli ei ole. Teiseks, Eesti on end Krimmis heast küljest näidanud: riigi esindajate (president, riigikogu esimees, rahvastikuminister, Eesti suursaadik Ukrainas, haridus- ja teadusministeeriumi keelevaldkonna ametnikud) külastused, Eesti riigi (haridusministeeriumi) lähetatud…
-
Üritusel, mis oli pühendatud Vilde Krimmis käigu 100. aastapäevale, osales kirjanduse ja ajaloo uurijaid Tartust, Tallinnast, Kiievist ja Simferoopolist. Konverentsi raames avati tänapäevateemaline fotonäitus ?Eestlased Krimmis? ning Vilde muuseumi koostatud eluloonäitus ?Eduard Vilde ajakaaslane Amandus Adamson? meenutamaks 1903. aastal Krimmis käinud eesti skulptorit, kelle sünnist saab 2005. aastal 150 aastat.
Erinevalt 2001. aasta esimesest ühisest teaduskonverentsist oli seekord temaatika valdavalt Krimmi eestlaste keskne. Etnograafiast elulugudeni käsitleti Krimmi…
-
I sajandil e Kr vallutasid sküütidelt Krimmi stepiosa sarmaadid ja alaanid, praeguste osseetide eellased, 63. aastal e Kr vallutas aga Rooma Hersonesose kui ka teised kreeklaste kolooniad. Pärast Rooma riigi lagunemist 395. aastal läks Krimm Bütsantsi alluvusse, Krimmi stepialad jäid kasaaride rüüstata. Hersonesose, praeguse Sevastoopoli juurde tagasi pöördudes tuleb lisada, et ilmselt siin võttis Kiievi vürst Vassili 986. aastal vastu ristiusu. Selle paiga juurde on praeguseks…
-
Millist osa näeb Eesti riik enesel eestluse edasikestmise tagamisel Krimmis?
Juba pikemat aega on Eesti välisministeerium, rahvastikuministri büroo, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, Kiievi suursaatkond, Kuningas Arthuri Fond, Merivälja põhikool, MTÜ Lohusuu Rannakultuuri Selts ning inimesed, kellele on oluline eestluse säilimine ida pool EV piiri, teinud ja teevad kõik oma võimaluste piirides, et Krimmis säiliks eesti keel ja meel. Igal aastal, juba kolmandat korda, saadab haridus- ja teadusministeerium…
-
XIX sajandi viimastel kümnenditel pilt muutub. Eduard Bornhöhe töötas 1880. aastate lõpus Kaunases ja Stavropolis, reisis Väike-Aasias ja Saksamaal, sajandi lõpus ka Palestiinas, Egiptuses, Kreekas ja Itaalias, kirjutades lugusid nii eesti- kui saksakeelsetele ajalehtedele. Andres Saal rabeles end kitsastest oludest välja, õppis Saksamaal ja Hollandis fototehnikat ning töötas alates 1898. aastast Jaava saarel fotograafina, saates kodumaa ajalehtedele eestlaste maailmapilti avardavat kaastööd.
1880ndate lõpust algasid Eduard Vilde rännud.…
-
Millised võimalused on Krimmi eesti lastele avanenud Eesti toetuse tõttu?
Siiani suhteliselt kasinad, sest Eesti on ju ise olnud abisaaja rollis. Väga raske on olnud saada toetusi teises riigis elavate hõimukaaslaste jaoks. Krimmi inimesi ja noori on toetanud lihtsad eesti inimesed ja erafirmad, kelle kogutud humanitaarabi paari aasta eest ületas igasugused lootused ja ootused. Ukraina saatkond Tallinnas ja Eesti saatkond Kiievis on alati abivalmis olnud, raskel hetkel…
-
Üldteema kõrval olid korraldajad pakkunud välja ka kolm alateemat. Esimese all ?Vallutus, kolonisatsioon ja kristlus? küsiti selle järele, kuidas toimus Euroopa süda-aladel kujunenud kultuuriliste, ideoloogiliste ja institutsionaalsete süsteemide importimine äärealadele. Teise alateema ?Hagiograafia ja ajalugu? raames uuriti, kuidas on pühakulugusid kasutatud vastristitud rahvaste ajaloo loomisel. Kolmas alateema oli pealkirjastatud kui ?Linnade võrgustikud? ja siingi oli rõhk kultuurivahetusel ? kaupade ja ideede levikul.
Nii konverentsi küsimuseasetused kui…
-
Iseäranis suurt õnne pakub ses suhtes meie poliitikaelu. Tasapisi hakkavad hääbuma need silmakirjalikud ajad, mil teeseldi maailmavaateid ja vastavaid strateegiaid nende realiseerimiseks, nii et eesmärgiks oli millegi parandamine. Nüüd enam ei hakata säärast tsirkust tegema, ühinetakse ja minnakse lahku, müüakse ja ostetakse avalikult nagu laadal.
Mina vaatan seda praegu suhteliselt noore ja rikkumata inimese seisukohalt (kes ma ise muidugi teps mitte pole). Võib-olla on see tõepoolest…
