-
Mida aeg edasi, seda enam jagunevad hoiakud terrorismi suhtes kahte. Ühe hoiaku esindajad lähtuvad eeldusest, et tuleb tegelda majanduslike ja sotsiaalsete oludega, mis terrorismi genereerivad, et seda niiviisi ära hoida. Sellest näib lähtuvat ka Kadri Liik esmaspäevase Eesti Päevalehe artiklis. Vaadatagu sõja põhjusi, tagatagu t?et?eenidele võimalus inimväärseks eluks, küllap siis laabub ka kõik muu. Teise hoiaku prioriteet on nulltolerants mis tahes terrorismi suhtes, ükskõik kui õigustatud…
-
Paraku tundub, et parimateski peredes kipub idealism taanduma omakasupüüdliku häma ees. Saan aru, et Atonen tõstis riigi nöörimise vastu liig bravuurikalt häält, kuid inimese püüdlused olid ju siirad ja moraalne pale usaldatav. Hämmastav, kuidas riigile ebamõistliku olukorra tegelikult tekitanud vanade poliitikute kaader nüüd mõnuga Atoneni lint?ib ja kuidas erakonnakaaslasedki laia sotsiaalse ulatusega kriisi kartes õiget asja ajanud kamraadi ohvriks toovad. Samasugust otsustavust ei jagu poliitmänguritel aga…
-
Eesti taastõusmine maailmakaardile ja suhteline majanduslik edu on sageli tekitamas kujutlusi, nagu oleksime suuremad kui tegelikult, näiteks nagu võiksime kõiges jäljendada endast suuremate rahvaste kultuuri- või hariduspoliitikat. Pole õige unustada, et väike rahvuskultuur vajab enda säilitamiseks erilisi meetmeid, aga mõnikord ka loobumisi. Kahtlemata oleks tore vähemalt kahe enam-vähem võrdselt võimeka teadusülikooli olemasolu, aga ressursside piiratus on tõsiasi. Eriti kallid on loodusteadused ja arstiteadus ning nende täiemahuline…
-
Lihula sündmused pole siiski pretsedent Eesti poliitilises elus. Sattus ju Eesti osalema Iraagi sõjas samuti vaid ühe (1) välisministri poolsalaja vastuvõetud otsuse tõttu. Nii ei peakski Lihula jant meile väga suur üllatus olema. Nii mõnigi kord on juhtunud, et tuletõrjujad jäävad tule kustutamisega hiljaks ja maja, mida muidu veel päästa oleks saanud, põleb vundamendini maha. Ent ennäe imet: kui vastu õhtut antakse politseile käsk likvideerida üks…
-
Mõnel läheb tõesti kenasti. Tuntud ausambast ja muustki on Lotmanil mõistvaid ja mõistlikke mõtteid. Ei usu siiski, et Lihula kandi või terve Eesti rahva hoiakuid heaolus suplemine kujundanud on. Meenub, et Res Publica tuli võimule tänu sellele, et suur hulk valijaid ei suutnud end ühegi senise parteiga identifitseerida. Just ?karjuvate probleemide? üleskorjamine ja lubadus need lahendada tõi kaasa suure valimisedu. Et ongi lahendatud?
Enam kui poliitikute sotsiaalne…
-
Regilaululisi projekte on meil varemgi olnud. Kreutzwald kirjutas omal ajal ?Kalevipoja?, mis kippus samuti regivärsis lugu rääkima. Seda lugu oli siis väga vaja, kuid paraku juhtus, et eesti rahvast omas ajas kõvasti tiivustanud identiteeditekst ei kukkunud luuleliselt välja kõige ?õigem?, vaid sattus kohe paremate värsitehnikute tule alla. Mis sest, et need kritiseerijad ei suutnud ise samuti luua rahvale ?Kalevipojaga? võrdselt kordaminevat lugu. Lugusid meist endist on…
-
Kas ajalookirjutus on teadus või draama?anr? Magnus Ilmjärve raamatu ?Hääletu alistumine? ilmudes võis arvata, et ajalookirjutuse ülesandeks ongi pakkuda võimsaid tundepuhanguid. Hea ajalooraamat oleks nagu hea romaan, luulekogu, film või teatrietendus, millega kokkupuutumine vallandab indiviidis kirgi ja emotsioone tekitavad hormoonid. Kuni need pole kehas saavutanud endist tasakaalu, on indiviidil tunne, et ta puutus kokku millegi erilisega ? elamusega.
Tartu ülikooli ajalooõppejõu Olaf Mertelsmanni toimetatud Balti riikide sovetiseerimist…
-
Suurimategi sõnameistrite konkurentsis oleks arvestatav saavutus see sõnade ja reaalsuse distants, millega opereeriti 19. augustil soome-ugri rahvaste IV maailmakonverentsil.
Sümptomaatiline oli peaminister Juhan Partsi, korraldajamaa Eesti esindaja ning ainsa konverentsil osalenud Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusjuhi kõne.
Pole mingi saladus, et Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel on kitsas käes. Passireformid, võimude vastutöö, sotsiaalne surve ja palju muud on tänaseks surunud seal soomeugrilaste arvu alla kolme miljoni. Allakäik on eriti…
-
?Mõned kultuurid määratlevad end religiooni, mõned rassi ja mõned ühiste väärtuste põhjal. Aga Eesti määratleb end keele järgi. Selleks, et eestlastest aru saada, peab nende keelt oskama.? (Paul Goble, PM 27. VIII). Pole ühisväärtusi? Väikerahval, kes on pidanud end vaheldumisi ühe või teise vaenujalal oleva poole silmade läbi määratlema, on ühisväärtustega tõesti kehvad lood. Me ei tea eriti täpselt, kes me oleme. See-eest teame, kes me…
-
?Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni? (Ilmamaa, 2004, 686 lk) on targa mehe muhe ja mõistev panoraampilt eesti elu teisenemisest läbi aegade, kus kõik on kõige ja kõigiga seotud.
Leebust võib kohata mis tahes sündmuse silmitsemisel. Näiteks Põhjasõja tulemuse hindamisel. Talve leiab, et Uusikaupunki rahulepinguga säilitas rüütelkond kohalikud seadused ja omavalitsusliku autonoomia, saksa keele ja luterliku kiriku, mis tagas Balti kubermangudele nende lääneliku ilme ja kultuurikontaktid,…
