-
W. Shakespeare
Undi uue raamatu pealkirjast lähtuvalt peaks arvustaja tuletama ka peaaegu et ainumõeldava pealkirjavõimaluse oma loole: Theatrum M. Undi. Kuid sellist sõnamängu on juba kasutatud. Pärast käesolevagi köite kontekstis aktuaalse teatriromaani ?Via regia? (1975) ilmumist kirjutas Marju Lauristin nii seda teksti kui ka eelnenud Undi loomingut käsitleva suurepärase essee, milles Undi autorimaailm ristitigi kahemõtteliselt ?Theatrum M. Undi? (Looming 1975, nr. 10). Ilmselt on sellest inspireeritud ka…
-
Toetus sallivusele ja seksuaalsetele vabadustele on siin teisejärguline. On ju teada, et perversioonile leidub koht üldse vaid teatava korra repressioon, tingimustes ning sagedasti tekib mõnu, jouissance lacanlikus tähenduses, ?sealpool mõnuprintsiipi?. Laiaulatuslik seksuaalne vabastus ei tööta naudingu kättesaadavuse huvides, vaid täiesti võimalik, et ühtäkki hoopis vastupidi.
Ometi, siin nilbel maal, kus seksuaalsus on tähenduslikustatud eelkõige kui vibraatori-Vilbade ja ei-loe-raamatuid-jüride meesðovinistlik eneseusu alalhoidja, rikkuse ja jämelõualisuse kanalisatsioon,…
-
Hea küll, lihtsalt väga rumal jutt ühe koolijuhi suust, mis näitab, et inimene ei ole valgustusaadetest, millest üldhariduskoolide laiem levik üldse kunagi alguse sai, siiani aru saanud. Aga hullem veel: tegu on ühemõtteliselt selge üleskutsega vihkamisele ja vägivallale! (Või kas, kas keegi suudab ette kujutada süütu inimese isoleerimist ühiskonnast ilma vägivallata?)
Õnneks sain mina omal ajal aabitsa, kus polnud sõnagi liigisäilitamise kohustusest ega instinktide ülimuslikkusest inimeseks…
-
Ütlen ausalt, et ma ei tea täpselt, kuidas peaks jumalikest asjadest kõnelema. Pealegi on olemas jaburalt tark kõnekonks, et oluline ei olegi see, mida meie Jumalast mõtleme, vaid see, mida Jumal meist mõtleb. Aga nii monumentaalset loogikat(?) ei suutnud lõpuni imiteerida isegi mitte Sherlock Holmes, kuigi ta tegeles muu hulgas ka selle probleemiga. Nimelt Holmes, kes nägi ühes novellis (?Laevastikuleping?) roosi, asus aquinothomaslikult arutlema, et see…
-
Eraldi ja omaette olemine ei pruugi alati olla traagiline paratamatus või õnnis isekesksus. Isolatsiooniseisund toimib kindlasti ka poliitilise strateegia, nauditava elustiili või viljaka töömeetodina. Mooste külalisstuudios lähipäevil toimuv järjekordne, numbrilt juba neljas ?PostsovkhoZ? kasvab välja iseendast, oma geograafilisest asukohast ja MOKSi kui institutsiooni tegevuspõhimõtetest. Võib-olla ületatakse isolatsiooni eri tahke lahkava mõttetalgu käigus nii selle koha kui ka mujal üksi jäetud kogukondade eraldiolemine. Või vähemalt liigutatakse ideid…
-
Samas tekkib linna ilme kaitsjail ajuti fanaatilisi puhanguid, nagu kuukene tagasi, kui ootamatult leiti, et plastikust keredega velotaksod ei sobi Vanalinna miljöösse ? erinevalt nt. Raekoja platsi või Viru tänavat ääristavaist õllereklaamidega päiksevarjude rividest. Õnneks see rünnakuhoog siiski rauges: muhedatel velomeestel, kes sportlikku ja aktiivset eluviisi promovad, oli meedias tugev seljatagune.
Nüüd on jõutud uute sammudeni südalinna ilme ja elutempo kohendamisel, millest eksperimendina põnevaim vast Vabaduse…
-
Kuid transatlantilise sideme edasine tugevnemine ei peaks piirduma üksnes NATO raames tehtava koostööga ja rajanema lootusel, et jätkuvalt püsib USA huvi Läänemere piirkonna ja Eesti julgeoleku vastu. Paraku ei sisalda Eesti julgeolekupoliitika meetmeid, kuidas USA huvi Eesti ja kogu piirkonna suhtes piisavalt kõrgel hoida. Väidan, et koos rahvusvahelise terrorismiga on muutunud ka rahvusriigi julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö arusaamad. Euroopa riigid on veelgi kaitsetumad kui USA mistahes…
-
Üks valdkond, milles siinmail tühja tuule tallamine teatud mõttes ongi normiks kujunenud, on meie sisepoliitiliste kommentaaride ja analüüsi tase. ?Eesti valijad ei armasta kaotajaid,? teatas mingi uuringufirma, olles peale eurovalimisi tehtud telefonikõned valimile ?rahvast? müüdavaks tabeliks vormistanud, millest oli lugeda, et Res Publica toetuspunktid ka ?euroväliselt? alla käivad. Lacan on meid tõepoolest õpetanud, et igasugused tunded, kujutlused ja fantaasiad ei ole mingi niisama jama, vaid reaalsuse…
-
?Norm? muidugi on vähemuste jaoks nagu punane rätik härjale. Sellega tuleb võidelda. Kuigi sotsiaalsel normil on ju ka positiivne tähendus: iga norm on inimeste ühiselu kooskõlastav, kohastumuslik, bioloogilise ja kultuurilise ?ajalooga? käitumise või mõtlemise mudel. Ja NB!: loomulikult ei ole jutt absoluudist, vaid normist kui statistilisest ilmingust, sellest, mida enamik inimesi peab heaks ja loomulikuks. Nagu näiteks heteroseks.
Normi rikkumine võib olla ohtlik või üksnes veider.…
-
Kuid homona üritan ma pigem mingi lihtsustatud malli järgi käituda ja olla, sest lihtne ja sõbralik ?naabripoiss? on mõistetavam kui poeet vandlitornist. Ehkki Emil Tode on n.-ö. esimene ametlik gay-kirjanik ja kultuuriringkonnas hinnatud, ei ole ta võtnud endale võitleja rolli, sest ta on tagasihoidlik ja sügavalt intellektuaalne inimene. Sellisena ei suudaks ?rahvas? teda kiiresti ?omade? hulka võtta. Täpselt nagu ei võeta omaks äärmuslikku Arnold Oksmaad, kelles…
