-
Tallinna kongressi lõpptekstis ei mainita rahvaste enesemääramisõigust nagu Budapestis 1996, mil lootus Jeltsini-aegse Venemaa demokratiseerumisele oli suurem. Ei mainita otsesõnu venestamist, kuigi ettekannetes seda sõna ei peljatud, õhtuvestlustest kõnelemata. Kuid selgelt on kirjas, et inimõiguste ning põlisrahvaste õiguste kaitse ei ole ühe või teise riigi siseküsimus, vaid see on rahvusvahelise avalikkuse küsimus, mida ka tuleb käsitleda rahvusvahelistest õiguslikest standarditest lähtudes. Selgelt deklareeris kongress oma vastuseisu sellisele…
-
Selles suhtes nähakse perspektiivi kõikide riikide koostöös mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, eelkõige Euroopa Nõukogu ja OSCE raames ning Ungari, Soome ja Eesti puhul ka Euroopa Liidu raames.
Viimasel ajal on täheldatud enamiku soome-ugri ja samojeedi rahvaste rahvaarvu vähenemist ning nende keelte kasutussfääri ahenemist. Eelkõige on kaotajaks olnud noorem põlvkond seal, kus ta on ilma jäetud sotsialiseerumisvõimalustest oma rahvuskultuuri raames.
Kujunenud olukorrast lähtudes peab kongress vajalikuks võtta järgmisi meetmeid:
…
-
Meenutame alustuseks kõige lihtsamaid asju. Autosid oli viit-kuut sorti, päevalehti kaks, kaupade valik poodides üliväike jne. Kõik oli teada ja tuntud. Meenutagem, kuidas inimesed uudistasid juhuslikult hotelli ette pargitud välismaist autot. Ja sündmusi toimus vähe. Mõned paraadid, millest kõik oli ette teada, töö juures sünnipäevad, saunajoomingud, suursündmuse tasemele tõstetud harvad õhtused käigud restorani jne.
Raamatuid ilmus nii vähe, et pea kõigega tutvuti, sama kehtis uute…
-
Robert Kagan, Paradiis ja jõud. Inglise keelest Marek Laane. Tänapäev, 2004.
?Paradiisi ja jõu? mõtestamisel on oluline märkida, et selle sünnilugu jääb tänasest rohkem kui kahe aasta taha: esimene versioon Euroopa ja USA vastanduvast julgeolekuloogikast (Kagani sõnastuses strateegiline kultuur) avaldati Policy Review 2002. aasta juuninumbris
(http://www.policyreview.org/JUN02/kagan.html).
Lahkarvamuse tõi kaasa USA poolt avalikult esitatud nn. domineerimise ja ennetava löögi kontseptsioon, mis lubas anda teistele…
-
?Looduse poolest? liberaali õnneks ei koorma põhjuslikkus, reaalsustaju ja (ajaloo)mälu. Tema enesetunde ja maailmakirjelduse alus on sekretoorne, meenutab ?mõtteviisilt? kana, kellel parajasti rasvane vihmauss silme ees vingerdab: sellele ta keskendub, seda ta nokib, lähtudes omaenese hormonaalsüsteemi signaalidest. Sellist sekretoorset liberalismi on palju, sest kehakeemiatki esineb rohkesti, eriti tormilisel ja tasakaalustamata kujul murdeeas.
Innustudes peamiselt omaenese keha meeldivatest ja ebameeldivatest mulksudest, saab verisulis ?liberaal? asjade ja…
-
Aga see on muidugi lapsemäng, võrreldes teisel pool Kaspia merd, Türkmenistanis toimuvaga. Seal on mõõdutundetu isikukultus elava presidendi pärusmaa. Saparmurad Nijazovi pilte ei leidu mitte ainult kõigis käidavates ja nähtavates kohtades, ta on lasknud püstitada oma hiigelsuure portree isegi keset Karakumi kõrbe. Türkmenbaði ehk kõigi türkmeenide juht ? just nii laseb Nijazov end kutsuda ? on enda ja oma perekonna järgi nimetanud koole, lennuvälju, isegi meteoriidi…
-
Ajaloolastest saan ma väga hästi aru. Eesti Vabariigi ajalugu viljeldi Teise maailmasõja järel ausameelselt ainult paguluses, kus aga polnud kättesaadavad väga paljud arhiiviallikad, mida nüüd innukalt avastatakse. Tõepärane Eesti Vabariigi ajalugu on alles kirjutamisel, heaks näiteks on siin majandusajaloolase Jaak Valge ?Lahtirakendamine?. Ajaloolaste käsikirjade toimetajana näen ma aga, et põnevaid uudisleide ja uusi tõlgendusi ei tule praegu mitte ainult aastate 1939 ? 1940 kohta, vaid ka…
-
Nüüd siis aadetest, st. vabadusest, sallivusest ja demokraatiast. Väidan, et kooliõpilaste tsirkusel ja homode paraadil pole nendega suuremat sisulist pistmist. Selles suhtes on eksituses niihästi koolidirektor kui tema vastased, sealhulgas kultuuriintelligents, kes allkirjastas pöördumise. See tähendab, ideed ise on ülimalt tähtsad, eelkõige vabadus ja sallivus isiksuse tasandil, aga praegu kõneldi neist ebaadekvaatse elulise materjali najal. Ei kooliõpilased ega suur hulk paraaditsejaid nõua tegelikult mingit nihet sotsiaalsel…
-
Ridley Scotti taktikepi all tootis Hollywood mõned aastad tagasi mängufilmi ?Black Hawk Down?. See on visuaalselt efektne ja staaridega garneeritud meelelahutus USA armee erivägedest Somaalias 1993. Riigis möllasid sisekonfliktid ning Mohammed Aididi nimeline klanniliider omandas vägivaldselt ÜRO abisaadetisi. USA väed otsustasid sekkuda, püüdes vangistada Aididi klanni kaht juhtfiguuri. Operatsioon muutus kaootiliseks veresaunaks Mogadishu tänavatel, ning seda ?Black Hawk Down? kirjeldabki. Kuigi film püüab anda sündmusi edasi…
-
Tänase meedia-avalikkuse eriomadus on, et teatud piiripealseid, kultuurinorme või sotsiaalset õiglustunnet riivavaid nähtusi kirjeldades töötab see nagu amnestiamasin. Me oleme harjunud, et meedia kõikjal viibiv silm loomulikustab sõda ja vägivalda või et olemuselt avatud loovkultuur loomulikustab inimelu äärmuslikke avaldusi. Samal viisil töötab ka provotseerivalt ?madalstiilne? reklaam, näiteks hulk roppuse ja labasuse piiril laveerivaid alkoholireklaame. Sihik on täpne: just alkohol ju annabki võimaluse kultuurinormide ahistusest vabaneda. Tulemuseks…
