-
Fakt on see, et kõrgharidusturg ja teaduse rahastamine muutuvad üha rahvusvahelisemaks. See tähendab, et ei Eesti demograafiline olukord ega ka riiklike ressursside piiratus ei pruugi saada ülikoolide arengu piduriks, kui suudetakse leida rahastust väljastpoolt.
Võib ju küsida, et mis rahvusvahelist turgu on näiteks kõnealusel ajaloo erialal, kuid see ei olegi määrav. Turgu on piisavalt ja enamgi paljudel sotsiaal- ja humanitaaraladel, samuti inimesega seotud ?pehmetel? reaalaladel. Tark ja…
-
Kui nüüd Eesti demokraatia arengut tegevusvaldkonniti hinnata, siis üllatab, et just kõrgharidus on osutunud selleks valdkonnaks, kus demokraatlik kultuur on eriti visa kanda kinnitama. Oleksime ju oodanud, et ülikoolides töötavad inimesed teistest kuidagi edumeelsemad ja targemad on, aga millegipärast ei ole nende akadeemilised teadmised Eesti hariduselu edendamisele ligilähedaseltki samaväärset tõuget suutnud anda, kui seda oli pangaasutajate valuutavahetusest tekkinud ärivaist. Küllap on Sartre?il õigus, kui ta väidab,…
-
TLÜ probleemistik jaguneb üldjoontes kaheks. Esiteks sisemine küsimus. Olles õppinud nii praeguses TPÜs kui ka EHIs (tõsi, aastatel 1990 ? 1998) ja õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, tundub oluline just võimalike tulevaste õppekavade küsimus. Siin on palju ebaselget, alates kas või kunstiakadeemia ühinemisest: ?Eesti Kunstiakadeemiast (EKA) saab ülikooli assotsieerunud liige. Mida see detailselt tähendab, ei osanud Heidmets veel täpselt öelda.?² Kuidas lahenduvad näiteks EHI ja TPÜ olulised erinevused:…
-
Asi on paha, kui seltskond, kes tõepoolest teisele poole rindejoont, sotsiaalsesse lõksu sattunud, juba liiga suureks saab, kriitilise massi ületab. Ja arvud kõnelevad kasvavast sotsiaalsest stressist ning rahulolematusest. Selles olukorras võib igaühes meist kellegi jaoks kehastuda ähvardav ja vaenulik, viha või hirmu sünnitav Nemad. Sattudes ühiskonna rotilõksu, murrab elujõulisem seltskond läbi seina, otsib paremaid paiku. Lähevad arstid, õed, bussijuhid, oskustöölised, lihtsalt noored. Teised hakkavad ennast hävitama.…
-
Igor Kon, ?Kuuvalgus koidikul. Omasooarmastuse palged ja maskid?. Vene keelest Milvi Aasaru. Ilo, 2004. 480 lk.
Igor Koni raamatut omasooarmastusest on meie meedias korduvalt tervitatud kui inimlikku ja autoriteetset valgustuslikku teost, mis ilmus kui tellitult meie vihkajalikest homodebattidest kantud suvel. Vaieldamatult on tegu väga olulise raamatuga homoseksuaalidele. Ohjeldamatult kõikvõimalikku biograafilist homoerootilist (kui oleks literatuurne pornokomisjon, siis selle arvates küllap ka pornograafilist, sest esitused on kaugelt üle…
-
uuseas, suviste homodebattide jätkuks: tänapäeva seksuoloogias kogub kinnitust hüpotees, et agressiivse ja eksalteeritud homofoobia taga on tegelikult hirm oma varjatud homoseksuaalsusega toimetuleku ja selle ilmsikstuleku ees (Henry E. Adams, Lester W. Wright, JR, Bethany A. Lohr ?Is Homophobia Associated with Homosexual Arousal?? Journal of Abnormal Psychology 1996, kd 105, nr 3). Ameerika teadlased uurisid homode suhtes neutraalsete ja homofoobsete heteroseksuaalide reageeringuid vastavalt heteroseksuaalsele, lesbilisele ja homoseksuaalsele…
-
Ene Grauberg, ?Teadmine, tõde ja vabadus: 30 aastat filosoofilisi mõtisklusi?. Akadeemia Nord, 2004.
Ene Grauberg on ühtede kaante vahele kogunud oma tähtsamad artiklid. Samalaadne teos ilmus kevadel Ülo Matjuselt, loodame, et ka teised vanema põlvkonna filosoofid järgivad eeskuju ning asuvad publitseerima. Loodetavasti suudab tänane lugeja hinnata paarikümne aasta taguseid tekste liigsete emotsioonideta, pidamata iga viidet Marxile kohe kuriteoks.
Autor on jaganud raamatu kolme ossa. Esimene osa sisaldab…
-
Mõnel läheb tõesti kenasti. Tuntud ausambast ja muustki on Lotmanil mõistvaid ja mõistlikke mõtteid. Ei usu siiski, et Lihula kandi või terve Eesti rahva hoiakuid heaolus suplemine kujundanud on. Meenub, et Res Publica tuli võimule tänu sellele, et suur hulk valijaid ei suutnud end ühegi senise parteiga identifitseerida. Just ?karjuvate probleemide? üleskorjamine ja lubadus need lahendada tõi kaasa suure valimisedu. Et ongi lahendatud?
Enam kui poliitikute sotsiaalne…
-
Regilaululisi projekte on meil varemgi olnud. Kreutzwald kirjutas omal ajal ?Kalevipoja?, mis kippus samuti regivärsis lugu rääkima. Seda lugu oli siis väga vaja, kuid paraku juhtus, et eesti rahvast omas ajas kõvasti tiivustanud identiteeditekst ei kukkunud luuleliselt välja kõige ?õigem?, vaid sattus kohe paremate värsitehnikute tule alla. Mis sest, et need kritiseerijad ei suutnud ise samuti luua rahvale ?Kalevipojaga? võrdselt kordaminevat lugu. Lugusid meist endist on…
-
Kas ajalookirjutus on teadus või draama?anr? Magnus Ilmjärve raamatu ?Hääletu alistumine? ilmudes võis arvata, et ajalookirjutuse ülesandeks ongi pakkuda võimsaid tundepuhanguid. Hea ajalooraamat oleks nagu hea romaan, luulekogu, film või teatrietendus, millega kokkupuutumine vallandab indiviidis kirgi ja emotsioone tekitavad hormoonid. Kuni need pole kehas saavutanud endist tasakaalu, on indiviidil tunne, et ta puutus kokku millegi erilisega ? elamusega.
Tartu ülikooli ajalooõppejõu Olaf Mertelsmanni toimetatud Balti riikide sovetiseerimist…
