-
Plaan A: “Kalevipoeg”
Linda, kurba leskinaine,
Hakkas kive kandemaie,
Haua peale hunnikusse;
Tahtis teha tunnistähte
Pärast-põlve poegadelle,
Tulev-aja tütardelle:
Kus on Kalevite kalmu,
Vanataadi voodikene.
Kes see käiessa Tallinnas,
Silmi oskas sirutada,
Küllap nägi kalmuküngast,
Kuhu pärast-põlve rahvas
Uhkeid hooneid ehitanud,
Teinud kena kirikuda.
Kui tundmatu sõduri monumenti Tõnismäelt ära viia ei saa, siis alati saab sinna, kus juba on, juurde tuua. Esiema Linda ise kandis terve Toompea mäe kokku, et kindlustada Kalevile igavene hauarahu.
Ei ole praeguseks Tõnismäele kokku kantud…
-
Aga siis lõigati järjepidevus enne selle teket läbi ja (vaatamata paberitest või statistikast nähtuvale kõrghariduse massilisusele nõukogude okupatsiooni ajal) Eesti ühiskonnal tuli pärast iseseisvuse taastamist juhtivate isiksuste kujundamist peaaegu nullist alustada.
Praegu õpib Eesti kõrgemates õppeasutustes (millest ülikoolid on küll ainult üksikud) korraga mitu korda rohkem inimesi kui õppis Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis iseseisvuse esimese 20 aasta jooksul kokku. See loob Sir Baldwini imerohu rakendumiseks Eestis head…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/260506/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Kultuur on tähtis – see on tõdemus, mille juurde kaasaegne politoloogia ringiga tagasi on jõudnud. Kui 1980 aastaid iseloomustas varasemate kultuuriuuringute kriitika, keskendumine poliitilistele institutsioonidele ja ratsionaalse valiku teooriate võidukäik, siis 1990ndate teisel poolel hakati rääkima poliitilise kultuuri renessansist. Robert Putnami töödel, mis keskenduvad inimestevahelisele usaldusele, sotsiaalse kapitali mõistele ja kodanikuühiskonnale, on selle uuestisünni juures olnud väga oluline roll.1
Mõiste “poliitiline kultuur” on tegelikult mitmes mõttes problemaatiline.…
-
Identiteet ei koosne aga ainult sellest, mida me endale hangime. See sõltub ka sellest, millest me loobume, osutab Jamie L. Mullaney loobujate kohta tehtud uurimus1. Nii mittesuitsetaja, taimetoitlane kui karsklane defineerivad oma identiteeti teatud määral abstinentsi kaudu. Tõtt-ütelda ei olegi keegi ainult tarbija, me oleme kõik ka loobujad. Tohutute valikute maailmas on paratamatu, et loobume ühest ihaldusväärsest produktist, et valida teine. Iga päev tuleb ette väikesi…
-
Peter Handke Balkanil Nato õhujõudude
poolt puruks pommitatud tehase ees. netifoto
Kuni 2004. aastani armastasid austerlased vaielda selle üle, kes on XX sajandi lõpu suurim austria kirjanik: kas Thomas Bernhard (1931 – 1989) või Peter Handke (s 1942)? Selle juba igavaks läinud pendeldamise kahe nime vahel lõpetas rootslaste saalomonlik otsus anda Nobeli kirjandusauhind hoopis kolmandale, Elfriede Jelinekile (s 1946). See oli geniaalne samm, sest hoobilt purunes binaarse…
-
Dokumentaalfilm “Sinimäed”.
Stsenaristid Kiur Aarma, Raimo Jõerand, Eerik-Niiles Kross ja Mart Laar, režissöör Raimo Jõerand, tootja Ruut, 2006.
Meie ajaloo esitamine eluloolise filmjutustusena võib loota heale vastuvõtule, seda kinnitasid juba Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” või Marcus Kolga “Gulag 113”. Näib ka, et ühtede valelike suurnarratiivide ülevärvimise aeg teiste peegelpildiliselt lihtsakoelistega on ümber saamas. Küsitavad sangariood ei tee ajalugu mõistetavamaks, küll aga teevad piisavalt tüli nii kodus kui…
-
Ei kujutagi ette, milline peaks olema see jõu ja vägivalla määr, mis sunniks meid loobuma linnahaljastusest, kõrvale heitma kütkestava rohelise linna idee. Lihtsaim seletus sellele, mis seob meid rohelise linnaga, peitub ilmselt meie päritolus, juurtes, aastatuhandete tagant tänasesse ulatuvas metsa- ja loodusrahva mentaliteedis, mis kujundab jätkuvalt meie identiteeti ja seeläbi käitumisharjumusi. Teatud tinglikkusega võiks linlase roheluselembust seletada muidugi ka hapnikuvajadusega, mida toodab haljasmass, keskkonnateadlikkusega või rohelise…
-
Liis Valk, Arvo Soorand, Kersti Lootus, Egni Muuga.
Foto:Piia Ruber
Kaarel Tarand: Kas Eesti linnades on linnahaljastuse osa, proportsioonid täisehitatuse ja mittetäisehitatuse vahel paigas? Sageli kuuleme-loeme, et haljasalasid on liiga vähe, sellega konkureerib aga teine väide, et meil on muu maailmaga võrreldes linnad väga rohelised. Kummas suunas võiks edasiliikumine toimuda: kas rohkem haljastust või rohkem elutut keskkonda?
Liis Valk: Tallinnas on puudus väljaehitatud haljasaladest. Tallinna haljasmassiivist on 49 protsenti…
-
Millised rahvusvahelised reeglid võõrliikidega, eeskätt taimede maailmast, ümberkäimisel Eestis kehtivad?
Liina Eek: Kõige olulisem leping on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, millega Eesti ühines 1992. aastal ja mille ratifitseeris 1994. Seal on kirjas, mida iga riik peab tegema, et võidelda võõrliikide leviku vastu. Eraldi merekonventsioonid reguleerivad veevõõrliikidega ümberkäimist. IMO ehk International Maritime Organisation jälgib ballastvete konventsiooni, mis käsitleb ka taimi. Ballastvees, mida laevad meie vetesse toovad, võib leiduda ka…
