-
Antropoloogiline lingvistika, tollal tuntud rohkem ühe osana antropoloogiast, oli Põhja-Ameerika uurimissuund, huvi selle vastu oli mujal olematu. Näiteks inglise funktsionalistlikus antropoloogias ei pööratud üldse tähelepanu keele ja keelekasutuse suhetele, kuigi vähemalt koolkonna tuntuim esindaja Bronislaw Malinowski rõhutas korduvalt keele tähtsust antropoloogia töövahendina.
Kõige tuntum antropoloogilise lingvistika uurimisvaldkond läbi aegade on olnud n-ö lingvistiline determinism ehk keeleline relativism. Selle teooria peaesindaja Benjamin Lee Whorf püüdis hopi keele3 alusel…
-
Mälu-uurijate üks radikaalsemaid samme on olnud piiri hajutamine ajaloo ja mälu mõiste vahel. Pärimuslike ajalugude esiletõus, aga ka ametlike ajalookäsitluste vahetumine (mõelgem kas või 1980. aastate lõpule Eestis) on toitnud ajaloo paljususe ideed. Mälu ja ajalugu on hakatud mõistma kultuuris põimunud fenomenidena, mida struktureerib “keele võim”. Näiteks mälu-uurimise vaatepunktist sisaldavad nii mälu kui ajalugu mütoloogilisi elemente, mis etendavad olulist rolli sotsiaalses (ja rahvuslikus) ideoloogias, õigustades ja…
-
Kultuuriloolane Philipp Wolf on leidnud, et prügimägi on tänapäeva ühiskonnas ainuke sümbol, mis inimesi tõeliselt ühendab. “Prügimäed on tsivilisatsiooni varjatud mälestused ehk arhiivid. Kaubad ja päevauudised peavad olema ajutised, et neid saaks kiiresti välja vahetada; seevastu prügi on suhteliselt püsiv. Võiks isegi öelda, et pärast äratarvitamist ja rämpsuks muutumist omandab ebapüsiv toode teatava kestvuse. . . . Peale selle toob prügikast kõik kokku; kui miski on muutunud rämpsuks, ei…
-
Aivo Lõhmus, Linnar Priimägi, Vaino Vahing
ja Madis Kõiv 1987. aastal Tartus Kirjanike Majas.
Tere jälle, sõber Aivo, varsti kohtume uuesti, kuigi kohtumine ei ole seks puhuks see päris õige sõna, või on koguni vale täiesti, sest kohtumise all tema tavatähenduses mõistetakse ju asjade või inimeste kokkupuudet (elusolendite puhul kas silmsidemes või hääleulatuses) teatavas kindlas kohas – näiteks: Maa kohtumine hiigelkomeediga kusagil kosmoses; ja ehkki koht ise…
-
Kersti Lust, Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819 – 1915. Eesti Ajalooarhiiv, 2005. 375 lk.
Kersti Lusti uurimus hõlmab Eesti ajaloos äärmiselt murrangulist XIX sajandit. Ühe aastasaja jooksul leidsid aset protsessid, mida võib ehk kõige üldisemalt kokku võtta moderniseerumisega. Elle Vunderi sõnul toimus Eesti alal XIX sajandi jooksul sotsiokultuuriliste muutuste käigus kogu ühiskonna uuenemine ja sotsiaalne diferentseerumine, kus erinevate kumulatiivsete protsesside tulemusena nõrgenesid vanad…
-
26. mail esitleti Kirjanike Maja musta laega saalis Hasso Krulli uut luulekogu “Talv” ja ühtlasi ka Peeter Lauritsa ja Hasso Krulli kolmekeelset (eesti, võro, inglise) luuleplakatit “Vana labürint”, mis kannab Lauritsa kujutatud visuaalsel taustal Krulli vabavärsilist lühipoeemi. Pajatav luuletekst on kindlas rütmis, kuusteist seitsmevärsilist salmi. Hasso, kuidas seda trükist võiks nimetada?
Tegime selles vormis, kuna see tundus kõige ökonoomsem ja suhteliselt hästi teostatav. Need labürindi asjad tekkisid…
-
Kaalep, Ivask, Viiding ja Ehin 1974. aasta septembris
Undi juures. jaan klõšeiko
Kas meil üldse kõlbab vaadelda üksikisikut tema sajandi taustal? Mõnikord on seda möödunud aegadel esinenud. Vaimusuurused, keda isegi kroonitud pead oma tähelepanust ilma ei jätnud, on teinud suurejoonelisi tagasivaateid, milles tagasivaataja ise esines juba nii-öelda ajaloolises plaanis. Aga sellist suurelisust on ette tulnud kõigest erandkorras. Ei ole see soovituseks, kui autori kohta öeldakse: kõneleb endast…
-
Eriti narr on konservatiive hukka mõista selle eest, et nad on alalhoidlikud ehk püüavad “kinni hoida vanadest traditsioonidest, olgugi et ühiskond on muutunud”, nagu seisab Eesti Päevalehes. Või siis nuriseda nagu Postimees selle üle, et hariduskapitali plaanil pole klassikaliselt sotsiaaldemokraatlikke lähtekohti ja see võimaldavat jõukamatel rohkem raha koguda kui vaesematel. Erakond ehk mingi ühiskonnaosa, aga mitte kunagi ühiskonna kõigi liikmete vaateviisi esindaja kirjutab ka programmi omadele,…
-
Shanghai ülikooli koostatud maailma 500 parema ülikooli edetabel arvestab USA andmebaasidesse lülitatud teadusartikleid ja nende tsiteerimist, õppejõudude ja vilistlaste saadud rahvusvahelisi teadusauhindu. THESi (Times Higher Education Supplement) maailma 200 parema ülikooli edetabel arvestab samuti tsiteeritavust, kuid ka üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, välismaiste õppejõudude ja üliõpilaste osakaalu jne. 50% tulemist määrab 88 riigis küsitletud 1300 tippteadlase eksperthinnang oma eriala tasemele maailma ülikoolides. Internetis esindatud teaduse järgi reastab…
-
Michel Vovelle (koostaja). Valgustusaja inimene. Tõlkinud Margus Ott, Auli Ott ja Heigo Sooman. Avita, 2006. 464 lk.
Euroopa ajalugu liigendavad perioodimõisted on pärit enamasti XIX sajandist. Tänapäeval valmistavad suured nimesildid, nagu antiik, keskaeg, renessanss, valgustus jne, ajaloolastele pigem peavalu ja ebamugavust. Need tunduvad vägivaldse üldistamise, anakronistlike eelarvamuste või usutavuse minetanud eesmärgipärase ajaloofilosoofia viljana. Isegi kui need on kasulikud minevikusündmuste segadiku korrastamiseks, kuuluvad nimetused ise kõige täiega ajalukku…
