-
Tallinna kesklinna plaan Tallinna Linnaarhiivi kogust.
800 aasta jooksul on Tallinnas mänginud olulist rolli haljastus. Me ei saa kunagi teada, milline oli taimestik ajal, kui 1219. aastal tulid siia teised kombed ja kultuuri toonud taanlased. Küll võime seda arvata ja kaudsete tunnuste alusel ka iseloomustada. Mullastikust tingitult, tähtis osa oli ka reljeefi iseärasustel, esines siin nii kidura taimestikuga liivikuid ja rannaääri, metsa, küllap raadatud põllumaade…
-
Kujutlege end koos lapsega õppimas: otsite forssi juhul a, mille tingimused on A ja B. Võtab aega, enne kui pihta saate: otsitakse objektile mõjuva jõu arvulist väärtust. Tõlkeõpik on jõu mõiste jaoks laenanud uue tüve “paremast” keelest. Kaua on vaieldud, kas terminiks sobib paremini jõud või tung. Üks assotsieerub hästi massiga, teine liikumisega. Kummalgi juhul on Juku emakeeles kogemusega toetatud sõna olemas. Füüsikaline jõud ei ole…
-
Mida peab arvama kodanik, kes on õigust otsides riigikohtuni jõudnud ja sealt vastuse saanud, et tema kaebus on ilmselt (muu hulgas ka ‘arvatavasti’, ‘nähtavasti’) põhjendamatu?
Kui asutus saadab isikule ametliku kirja, võib sel olla kolm eesmärki: informeerida kirja saajat millestki, küsida temalt mingeid andmeid või veenda saajat toimima teatud viisil, reageerima mingi tegevusega. Viimast tüüpi kirjades on tavaliselt kaks osa: direktiivne osa, kus veendakse kirja saajat midagi…
-
Mida tuleks teha, et Narvast saaks hästi toimiv (kaasaegne) linn?
Narva on võimsa energiaga linn. Narvas on ülikiiresti üles ehitatud oma barokne vanalinn, mis oli omalaadne põhjamaade pärl. Ja see on ka hävitatud ülikiiresti mõne päevaga. Narva on kunagi ehitatud Euroopa moodsaim tekstiilivabrik, mis paisus nõukogude ajal suurimaks tööandjaks ja on tänaseks mõne aastaga minetanud oma tähtsuse isegi Eesti mastaabis, seda vähemalt kaasaja tööstuse seisukohast. Põlevkivi põletamise…
-
Siin ja seal on omad ikoonid. Vene tartlased armastavad Lotmani kõrval legendaarset luuletajat ja pedagoogi Veera Šmidti, kes mõlemad kehastasid ja kehastavad ka praegu Tartu vaimu. Venekeelses Pärnus jumaldatakse David Samoilovit. Vene keelt kõnelevad tallinlased vaidlevad Sergei Dovlatovi jutustuste üle. Ja Narva. Narva kuulsus on. . . . möödasõitja Toila poole – luuletaja Igor Severjanin. On ka teisi, aga nendest hiljem.
Et rääkida vene küsimusest eesti kirjanduses, tuleb käsitletav kõigepealt…
-
16. V 2006
Kui kirjanik Aarne Rubeni vanaisa kunagi Narvas konstaablina töötas, luusis sääl ringi hirmus olend, sarimõrvar, keda kutsuti Põrmu Kutiks. Rubeni vanaisa oli korralik kordnik ja noppis kõrilõikaja, arvatavasti oli ühe hää politseiniku töö tollal tulusam kui täna ealeski. Ja me ei tohi unustada, et too vanaisa rähkles ühes kaunimas Eesti linnas, ühes multikultuursemas Eesti linnas, mis samas oli ilmselgelt justnimelt linn. Ja eelkõige…
-
Aga juhtus nii, et sel aastal tuli kevad teisiti. Võimalik, et kultuurivalla inimesed võtsid lõpuks sõnast Edgar Savisaart, kes lubab juba mitmendat aastat oma poliitilistes kõnedes teistsuguse kevade tulekut, ja tahavad, et kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve olekski täis naeru, linde, lilli. Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti.
Ma ei usu küll, et ükski terve mõistusega inimene võiks ette kujutada, et loomeliitude juhid saaksid aastal 2006 Eesti Vabariigis täita…
-
Olukorras, kus Eesti hinnatase moodustab Euroopa Liidu vanade liikmesriikide omast vaevu 60 protsenti ning meie majandus- ja tulude kasv ületab oluliselt nende oma, mahub Eesti, nagu enamik ühenduse uusliikmeid, avatud turu oludes kurikuulsasse inflatsioonikriteeriumisse lähikümnendil vaid juhuslike kokkusattumuste korral, s.t “õiget” hetke tabades või siis omapoolse aktiivsuse eest kõrget hinda makstes.
Illusioone luues ei maksa unustada, et kolmest protsendist allapoole on Eesti aastane inflatsioonimäär langenud seni vaid…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/190506/2.jpg” align=baseline border=0>
-
VALLO KRUUSER/ EESTI EKSPRESS
Rein Raud, minu soov on vestelda avameelselt teie kui intellektuaaliga Eesti kõrgharidusest tervikuna, mitte üksnes Tallinna ülikooliga seonduvast. Kõigepealt esitage palun lühidalt oma visioon rektori ametisse astumisel. Mis on kõige suuremad sisulised muutused, mida oma ametiajal ellu viia soovite?
Praegusel hetkel on ülikool mitmete erinevate traditsioonidega asutuste kogum, millel ei ole ühist identiteeti veel päriselt välja kujunenud ning seetõttu ei ole ka “ühise…
