-
Estonia 1940 – 1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Published by Estonian Foundation for the Investigation of Crimes Against Humanity. Edited by Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Indrek Paavle. Tallinn 2006, 1337 lk.
Eesti Vabariigi president Lennart Meri nimetas oktoobris 1998 minister Max Jakobsoni juhtima rahvusvahelist inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti komisjoni. Jaanuaris 1999 peetud esimesel koosolekul seadis komisjon oma ülesandeks…
-
Kaitsepolitsei ehk Kapo kaitseb meid ja meie riiki. Nagu ütleb nende nimigi. Aga kuidas? Seda me paraku ei tea ega peagi teadma. Ei, päris nõnda too asi siiski pole. Üht-teist nende tegemistest ja toimetamistest annavad meile teada Kaitsepolitsei aastaraamatud.
Värske aastaraamat 2005, mis ilmus ja mida presenteeriti möödunud kuul, on kaheksas omasuguste reas. Tegemist on filtreeritud enesetutvustusega. Suureformaadiline vihik heal paberil ning arvukate värvifotodega pakub peadirektori eessõna…
-
Keel teeb leinamise ning mälestamise ja mäletamise vahel selget vahet. Kuigi küüditamise aastapäev on leinapäev, me pigem selle kauge aja ohvreid juba mälestame, mitte ei leina. Mäletama peab, mitte mälestusi tõrjuma, või veel hullem, olnut sootuks maha vaikima või eitama. Kuna Eestis on okupandid, küüditajad, nuhid ja kogu hilisem kommunistide nomenklatuur ühe paja viljad, siis võib inimlikult mõista neid vanu punaseid, kes küüditamisest suurt kõneainet teha…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/160606/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Algusest peale on Tallinna mõtlemise lähtepunkt olnud see, et kultuuripealinna positsioon ei tähenda ainult üht kultuurisündmusi täis aastat, vaid see on ikka suur projekt, mille käigus hakkaksid nii institutsioonid kui kogu linna elanikkond rohkem mõtlema sellele, millist linna me tahame arendada, millises elada.
Töö käib kogu aeg, sest oma visioon tuleb esitada kinnitamiseks Brüsseli ekspertkomisjonile, kes peab oma lõpliku otsuse tegema hiljemalt järgmise aasta kevadeks. Selle aja…
-
Riiklik koolide õppekava on sotsiaalse regulatsiooni mehhanism, mis loob silla isiksuse, kultuuri ning ühiskonna mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Sellega kirjutatakse kujunevale isiksusele ette, kuidas peaks mõistma maailma ning oma kohta selles, mida ja keda väärtustama, mida oskama, tegema ja mil moel käituma. Ühiskonna seisukohalt on õppekava (ja kool) laste ja noorte ühiskonnakõlbulikuks tegemise üks kõige tõhusamaid tööriistu, inimkehade sotsiaalse normaliseerimise mehhanism. Kultuuri tarvis on õppekava…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/090606/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Küsimusele “Mis on etnoloogia?” peavad etnoloogid tihti vastama, ometi pole see sugugi kerge, on ju tegu ühelt poolt üsna spetsiifilise, teiselt poolt aga võrratult laia erialaga – igas eluvaldkonnas on võimalik leida etnoloogiline perspektiiv. Püüdes sellele kõige üldsõnalisemat vastust anda, võib öelda, et etnoloogia hõlmab eelkõige kultuuri loomise ja taasloomise uurimist, kusjuures peatähelepanu on inimesel kultuuri looja ja selle kandjana. Etnoloog uurib ja mõtestab nii oma…
-
Kui toodud näidete puhul oli initsiatiiv ajaloolaste käes, siis samavõrd olulised olid antropoloogide laenud ajaloolastelt, nn antropoloogia historiseerimine (Marshall Sahlins). On kõnekas seegi, et kui tänapäeval ilmub kaks olulisemat ajaloolisele antropoloogiale pühendatud teadusajakirja, siis on 1984. aastast ilmuv History and Anthropology selgelt antropoloogiakeskne ning 1993. aastal asutatud Historische Anthropologies avaldatakse ennekõike ajaloolaste käsitlusi. Tänu koostööle antropoloogidega on ajalooteaduse uurimisala viimastel kümnenditel märgatavalt avardunud. Ajaloolased on üha…
-
Patrick Tierney seevastu väidab oma salvavalt kriitilises raamatus, et Chagnon manipuleeris välitööde käigus oma informantidega ning suurendas teadlikult vastuolusid yanomamöde hulgas, ässitades eri rühmi üksteise vastu üles, jagades mõnedele machete’sid ning fabritseerides teoses esitatud fakte ja väiteid. Lisaks süüdistab Tierney Chagnoni ja geneetikut James Neeli rõugete epideemia vallapäästmises yanomamöde hulgas 1968. aastal. Mis aga Tierney sõnutsi kõige hullem: Chagnoni “teaduslikule” argumentatsioonile tuginevat kirjeldust yanomamödest kui primitiivsest…
