-
Kui Eestis ka on diktaatorikalduvusega poliitikuid, siis ükski täiemõistuslik neist mingit putši à la 1934 küll ei planeeri. Isegi kui kellelgi õnnestuks riigipöörde tulemusena või ka järk-järgult seadusi muutes autoritaarkord kehtestada, siis üle paari nädala see ei püsiks. Praeguste välispoliitiliste tingimuste tõttu.
Pealiskaudselt vaadates võib täheldada isegi Eesti demokraatia täiustumist. 1993. aastast on Freedom House’i kodanikuvabaduste ja poliitiliste õiguste indeks Eestis pidevalt paranenud ning jõudnud 2005.…
-
Ei ole kaua mööda läinud, kui olime solvunud mõnede Eestisse tulnud külaliste peale, kellele tundus suurimat rõõmu siiasõidust pakkuvat tõdemus, et peale alkoholi, restoranieine ja juukselõikuse hinna on oma kodus kõik parem. Ning nii nad üksteisega valjuhäälselt oma rõõmu jagasid, pööramata vähimatki tähelepanu eesti kultuurile ja kõigele sellele, mille üle me ise uhkust oleme tundnud. Paraku märkan kurbuse ja hirmuga, et oleme ise samamoodi käituma hakanud,…
-
Viimasel ajal on ka Eesti ajakirjanduses kõlanud varemalt George W. Bushi ja tema lähikondlaste suust kõlanud sõna “islamifašism”.1 Pole vaja kuigivõrd tunda kummagi sõnapoole tähendust mõistmaks uusmoodustises sisalduvat enam kui negatiivset hinnangut kirjeldatavale nähtusele. Põhimõtteliselt on püütud islamifašismi mõistega jätkata vahepeal ilmselt liiga lahjaks jäänud sõna “fašism” kasutamist senises vaimus. Põhimõtteliselt on selle tegevuse eesmärgiks purustada vaenlane ideoloogiliselt veel enne võimaliku diskussiooni teket. Veelgi enam, hoiatades…
-
Lord Byron
Kirp on küll väike, kuid hüppab kõrgele. Nagu bioloogiaõpikutes väidetakse, on inimesekirbu (Pulex irritans) arvukus viimase sajandi jooksul oluliselt kahanenud, seda eeskätt keskküttega majade ehitamise tõttu, kus on kirbuvastsete arenguks liiga vähe niiskust. Inimesele endale muidugi meeldiks mõelda, et ta on hakanud oma roppudest esiisadest rohkem puhtust pidama, aga ega see üksi ei aitaks, kuivust on ka vaja. Aga et looduses peab valitsema tasakaal…
-
Kodusõjas liitus isa ühe relvastatud poolmilitaarse üksusega ning paistis silma sellise julmusega, et naine ja tütar katkestasid temaga suhted. Kaks aastat tagasi mõisteti pätistunud mees mitme kuriteo pärast vangi. Ühiskonnas, kus tema põlvkonna naiste koht on enamasti kodus pliidi juures, juhib Nini ema praegu suurt riigiametit, kus on ühendatud meie pensionikassa ja haigekassa ülesanded.
Nini ise käis 23aastaselt Serbias Slobodan Miloševići kukutajatelt õppimas, kuidas korraldada rahumeelset…
-
J. Randvere “Ruth” 19.-20. sajandi vahetuse kultuuris”. Koostanud Mirjam Hinrikus. Underi ja Tuglase kirjanduskeskus, 336 lk.
Noor-Eesti 3. albumis (1909) avaldatud noore Johannes Aaviku (alias J. Randvere) “Ruth” on esteetiline utoopia, meheliku fantaasia kuldlõige, naturalistlikes detailides lahti kirjutatud kapriisid ja hormoonid. Sellelt kirjanduslikult portreelt leiame nii vaimselt kui sotsiaalselt emantsipeerunud blondi naisterahva, kes on jumalikult ilus, stiilne, rafineeritud, rikas, musikaalne ja vabameelne. Ruth on erudeeritud kreeka ja…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/131006/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Eesti poliitika kaubastumine ja mütologiseerumine on ajalooga ja süvenev protsess. Omal ajal nördimust tekitanud hiiglaslikud näopildid (ikoonide ülesriputamine) ja ka hiljutine kohukeste kampaania (varjatud reklaam, mille “kavalus” põhines logode sarnasusel ja tegelike kavatsuste varjamisel) olid selle protsessi õrnad õied. Uut kvaliteeti poliitilises ajupesus tähistas äriprojekt Res Publica, kus kohtusid suur raha, kõrvalejäetud võimuhuviliste ja erakondades pettunute meeleolud. Pakkudes “uue korra” ja moraalse vankumatuse kujundeid, ei pakkunud…
-
Olaus Magnuse kaart (1539).
Hoolimata “suurte narratiivide” pikaaegsest kriitikast, peame tunnistama, et suured ajaloolised raamjutustused pole tänaseni kuhugi kadunud. Akadeemilises ajaloouurimises on viimasel ajal üheks mõjukaks kontseptuaalseks raamiks saanud Euroopa kujunemislugu, kus peegelduvad mõistagi omajagu tänase Euroopa poliitilised huvid. Sellega seoses kõlavad üha sagedamini väited, et Euroopa sündiski keskajal. Kõige mõjusamalt esindab seda seisukohta eesti keeleski kättesaadav Robert Bartletti mahukas raamat “Euroopa sünd”. Euroopa keskaegne kujunemisprotsess ehk…
-
Dr Thomas Lindkvist on Göteborgi ülikooli ajalooprofessor, kelle peamine uurimisvaldkond on olnud viimastel aastatel Skandinaavia poliitiliste struktuuride kujunemine keskajal.
Dr Tuomas M. S. Lehtonen on Soome Kirjanduse Seltsi esimees ja Helsingi ülikooli dotsent, kelle erialane huvi on seotud ennekõike kõrgkeskaja Euroopa kultuuri- ja ideeajalooga.
Dr Henrik Janson on Göteborgi ülikooli vanemteadur, kelle uurimistöö on pühendatud Skandinaavia kristianiseerimisloole.
Ameerika medievist dr Aidan Conti uurib Bergeni keskaja uuringute keskuses
Inglismaa ja…
