-
Kui riik on mingi ettevõtte omanik, siis on sellel ka ilmselt mingi riiklik mõte. Mõte kasumit teenida oleks riigi jaoks veider, sest riigi kasum on hoopis maksumaksjate ühiskassa, mille nad seaduse alusel riigile annavad. Väike muutus seadustes ja maksuraha laekubki rohkem. Ei mingit riski ega marketing’i! Riigi kliendid ja partnerid, võlausaldajad ja tarnijad on truud ja tublid. Ja kes pole, selle suhtes saab riik rakendada erinevaid…
-
Tänavasildi poolest on Eestis Tartu maanteesid veerandsada. Teid endid nii palju ei ole ja rahvusvahelise teedekaardi magistraale on kõigest paar: Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga. Nendest teeb Jõhvi maantee sinka-vonka juba keset Jõhvi linna. Et jõuda turu kõrvalt Tartu poole, tuleb esiti sõita läbi Dudkini küüru alt, siis Rakvere maantee pikenduselt sama küüru pealt, seejärel keerata Mikrorajooni servast üle teise raudtee ning alles pärast seda stagnatsiooniaja mitmekordset lollust…
-
Poliitika, riigiteadus ja rahvusvahelised suhted. Toimetanud Toomas Varrak. Audentese Ülikooli Toimetised 8, 2006. 182 lk.
Eesti välispoliitilised initsiatiivid suurriike ei huvita ning suurriigid ei usu, et Eesti oleks võimeline rahvusvahelises poliitikas millegi tõsise ja arvestatavaga hakkama saama. Mõelge, kui palju on teile viimasel ajal huvi pakkunud Slovakkia, Nepali, Benini või Uruguai välispoliitika? Võite siis mõistatada, kui palju maailmas jälgitakse Eesti välispoliitikat. Seepärast on kirjutised, mis püüavad analüüsida…
-
Ka kunst ja kirjandus on läbi aegade lugusid jutustanud. Ometi on siin oluline erinevus: kunstiloomingut saadab teadmine, et tegemist on tinglikkuse maailmaga, mänguga, tõeluse ühe võimaliku tõlgendusega. Luues kõigi vahenditega tõeluseillusiooni, püüdes veenda ja peibutades “sisenema”, jätab lugu kunstiloomingus võimaluse pidada kõike mänguks. Liigsed tõeambitsioonid ei tule kunstiloomingule kasuks. Paradoks, aga rõhutatult ideoloogiline või “sotsiaalne” kunst kaotab veenvuses.
Usundit toestav superlugu välistab mängu. See ei püüagi…
-
Riigikogu töötab jälle põhiseaduse kallal. Mõte on kiireloomulist lahendust nõudva küsimusena lisada põhiseaduse preambulisse, kus räägitakse eesti rahvuse ja kultuuri kestmisest läbi aegade, loetelu täiendusena ka eesti keel. Algatajaid on palju, nagu ikka riigikogu valimiste eel, sest nn rahvuslikke hääli tahavad võita kõik. Ja algatajad arvavad, et põhiseaduse kuues paragrahv, mis sätestab eesti keele riigikeelena, pole keele kaitseks ja arengu tagamiseks piisav.
“Eesti keele tähendus eesti kultuuri…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/031106/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Aleksandr Solženitsõn antikommunist, GULAGi õuduste kirjeldaja ja eestlaste sõber, näitas end ehtsa suurvene natsionalistina, niipea kui N Liit lagunema hakkas. Lev Gumiljov, kes arendas huvitavaid ideid rahvaste kujunemisest ning vastustas marksismi, on nüüd kõige pealetükkivama vene messianismi kultuskirjanik. Aga neist enam on mind püsivalt paelunud vene orientalistika ja semiootika. Need väärikad traditsioonid ei kannata õnneks liiga tugeva ideoloogilise seotuse all. Siiski on mõlema suuna jaoks päris…
-
Selle aasta Pärnu juhtimiskonverentsi peaesinejaks oli sotsiaalne ettevõtja Brett Wigdortz. Tema loodud noorte õpetajate koolitusprogramm “Teach First” on saavutanud Inglismaal tähelepanuväärset edu. Juba viiendat aastat kandideerib ligi 1500 Inglismaa parimat ülikoolilõpetajat rasketesse koolidesse õpetajaks.
“Teach First” võrdsustab õpetajaameti juhi omaga. Kuidas tekkis selline paralleel – millest sai alguse “Teach First”?
Töötasin varem McKinsey’s juhtimiskonsultandina. “Teach First” põhineb mõneti McKinsey & Co töötajate värbamise mudelil. McKinsey võtab noored tööle…
-
Sellisele jõhkrale survele oleks mõistagi raske vastu seista. Ükski lapsevanem ei taha, et tema laps peaks gümnaasiumis vaeva nägema uue ainega, mida teised on varem kaua õppinud ja mille eest pannakse hindeid. Ainet ennast on senistes diskussioonides kaitstud kolme põhilise argumendiga. Esiteks tõstvat religiooniõpetus eesti rahva eetilist taset. Teiseks olevat kristlik religioon meie kultuuri põhialus, mida tundmata ei saa haridus olla täielik. Ja kolmandaks, teiste religioonide…
-
Kas maamemme kootud
mikikampsun on mainstream
või kontrakultuur? piia ruber
Loomemajanduse (LM) teema on Eestis ülal juba mõned head aastad. Esmakordselt jõudis see laiema avalikkuse ette 2003. aastal, kui Kirjanike Majas korraldati loomeliitude ümarlaud “Kultuuripoliitika ja kultuuritööstus” ning õhus oli suuri lootusi seoses loovisiku seaduse eelnõuga, millega taotleti maksusoodustusi ja sotsiaalseid garantiisid. Viimast, üsna sisukat ja mitmekülgset kajastust võis lugeda Eesti Päevalehe (20. IX) laupäevalisast.
Pärast 2003. aasta…
