-
Kas maamemme kootud
mikikampsun on mainstream
või kontrakultuur? piia ruber
Loomemajanduse (LM) teema on Eestis ülal juba mõned head aastad. Esmakordselt jõudis see laiema avalikkuse ette 2003. aastal, kui Kirjanike Majas korraldati loomeliitude ümarlaud “Kultuuripoliitika ja kultuuritööstus” ning õhus oli suuri lootusi seoses loovisiku seaduse eelnõuga, millega taotleti maksusoodustusi ja sotsiaalseid garantiisid. Viimast, üsna sisukat ja mitmekülgset kajastust võis lugeda Eesti Päevalehe (20. IX) laupäevalisast.
Pärast 2003. aasta…
-
Enamasti püüan ma religioossesse fanatismi suhtuda sallivalt. Ma püüan mõista inimest või inimgruppi, kes, haaratuna vaimustavast ideest, käitub ogaralt, lööb oma pea vastu kivi või palvevaipa puruks või sööb omale sisse midagi, mis kasuks ei tule.
Kui aga selline seltskond väga hoogu satub, siis võib juhtuda, et hakatakse teisi häirima, ja see pole enam ühiselu edenemiseks hea. Enamasti niisugused seltskonnad blokeeritakse kaaslaste poolt. Teinekord juhtub aga nii,…
-
Rahvusriigi ülesehitamise vajadus on seni taganud suure tähelepanu kultuurile kui ühisidentiteedi ja ühise uhkuse loojale. Üsna kaua on suudetud säilitada olukorda, kus kultuuri olulisus on enesestmõistetav kõigile, kellel on ühiskonnas mingit mõju või võimu. Vajaduse korral on viidatud põhiseaduse preambulale, kus riigi ühe eesmärgina nimetatakse eesti kultuuri säilimist läbi aegade. Konsensuslik arusaam, et kultuur on tähtis iseenesest, valitses veel 1980. aastateni ka Lääne-Euroopas. Pärast seda on…
-
Paul Veyne, Kas kreeklased uskusid oma müüte? Essee konstitueerivast kujutlusvõimest. Prantsuse keelest Mirjam Lepikult. Varrak, 2006. 220 lk.
Varraku ajaloo- ja sotsiaalteaduste raamatusarja iga uus köide on erutav sündmus küllap kõigile: millisel ajalootõel lüüakse seekord jalad alt? Kes lööb? Kuidas täpselt? Millistel asjaoludel? Kui kauaks? Seejuures on sarja raamatud mõnusas formaadis, ei koorma mantlitaskutki, kujundus on ühtaegu elegantne ja diskreetne – ei mingit pealetükkivust, kõneleb üksnes sisu.…
-
Igor Tišini projektist “Partisani liikumine”. 1997. 2x repro
Foto Artur Klinovi projektist “Горад СОНца”. 2006.
Vanasti käis rong nimega Tšaika Tallinnast Minskisse. Seda rongi kasutasid eelkõige ülikoolis õppivad Tallinnast pärit tudengid, ülikool oli tollal ainult Tartus, aga sellega oli hõlbus ka Vilniusesse sõita. Rong jõudis pärale küll kella üheksa paiku õhtul, kuid ikka leidus sõpru või sõprade sõpru või mõne kõrgkooli ühiselamu, kus sai ööbida. Rongi lõppjaama Minskisse…
-
Saaremaa üks olulisem värav lisaks Muhumaale on muidugi Saaremaa sadam, täpsemini siis Tallinna sadama filiaal. Ei, põhimõte on õige, ühel säärasel saarel peabki olema korralik sadam, rahvusvahelise kapatsiteediga vastuvõtukai ning korralik läbilaskevõime. Aga säärasel sügisesel ajal mõjub kuidagi ulmefilmilikult too hiiglaslik asfaltplats, kus kohti kümnetele, kui mitte sadadele turismibussidele. See kummaline ala hakkab juba nii kilomeeter-paar enne sadamat: mustale asfaldile on iga natukese aja tagant maalitud…
-
Kui kirjanik kirjeldab keskkonda, kus kõik on võrdsed, aga mõned on võrdsemad, siis tajume keelemängu reegli taustal väga hästi – meie keele(mängu)kogemust toetab ühiskondlik kogemus. Samas leiab avalikust keelepruugist kümneid ja kümneid näiteid, kus vormide kasutus ei anna konteksti järgi üsna ilmselt edasi seda mõtet, mida kirjutaja oleks soovinud.
Võtkem pundike juhte, kus nimisõnale on lisatud järeltäiend. Näiteks analüüs noorkirjamehe raamatust tähendab ilmselgelt, et analüüs on kõnealusest…
-
Siinkohal käsitlengi heasemiootiliselt keelesüsteemi vigade funktsioone. “Hea” rõhutab siinkohal keelevigade positiivseid omadusi, “semiootiline” aga nende vaatlemist laiemas kultuurikontekstis ja ka muude nähtuste tähistajatena, mitte ainult keelesiseselt. Õppigem nägema ka vigade konstruktiivsust.
Keelevea eristav funktsioon. Iga nähtuse määratlemiseks on sageli vaja antinähtust: et saaks rääkida tarkusest, peab olema ka lollust; et katkist arvutit parandada, peab teadma, milline on terve arvuti. Õigekeelsuski leiab kinnitust keelevigade kaudu: selleks et väljendada…
-
kaadrid filmist
Tänasest jookseb kinos Sõprus Jaak Kilmi ja Andres Maimiku uus täispikk dokumentaalfilm “Müümise kunst”, kus uuritakse turumajandusliku ühiskonna alustegevust ehk müügitööd. Tegelaste elukäigud põimuvad vastastikku kahe aasta jooksul. Ümber peafiguuri koonduvad võrkturustajad ja müügimehed, kelle elu pole kaugeltki meelakkumine ega papis püherdamine. Et hästi ja palju müüa, selleks peab sütel kõndima, strateegiat ja marginaaliteooriat tuupima, Saku suurhallis karglema ja karjuma, alles siis on lootust, et…
-
Saarlased ja muhulased pole oma kultuurilise eripära ja ainulaadsuse üle lõunaeestlastega võrdväärselt lokku löönud, pole nad end sarnaselt kihnlastega ka UNESCO maailmapärandi nimekirja sokutanud. See tähendab vist, et oma identiteedi kaotuse pärast väga ei muretseta, ei tunnetata mingeid suurema rahva pealetungist koitvaid ohte. Mis on ju iseenesest väga hea. Aetakse oma asja ja kangemad mehed käivad vahetevahel ka mandrirahvast riisumas. Nagu muistegi.
Ometi võiks just saarterahval (ka…
