-
Eesti telemaailma areng viimase 15 aasta jooksul ei ole kindlasti ajalugu, täis nuttu ja hala. Õigemini, see sõltub muidugi vaataja perspektiivist. Need 15 aastat peegeldavad majanduslikku kosumist ja televisiooni professionaliseerumist, aga võib ka täheldada televisiooni rolli muutumist, et mitte öelda mandumist.
Alljärgnev on katse lühidalt see aeg kokku võtta, keskendudes nii televisioonile kultuuritööstusena, aga ka televisioonile kui ühiskonna vaimuelu ühele agendile. Tegelikult oleks ääretult oluline samas töös…
-
Tiit Hennoste, miks hoogustus huvi ringhäälingunõukogu politiseerida just sel suvel? Kas ühildunud on mitmed motiivid pikaajalisest populisti- ning demagoogiverest ja omakasupüüdlikust mühaklusest kuni soovini rahuldada jonni, mis mõningatel erameediaga seotutel avalik-õigusliku meedia vastu aastatega on kohunud?
Kui kõnelda sellistest pikkadest protsessidest, siis on minu arvamus, et asjad kipuvad kumuleeruma või jõudma mingisse punkti pigem juhuslikult, paljude tegurite kokkulangemise tulemusena. See võib olla üks põhjus. Teine võib olla…
-
Raadio on nagu figuraalskulptuur ja tahvelmaal. Raadio kuulamine on kas atavism või omandatud maitse. See ei ole oma staatuses üksi, saavutades selle pärast puhkpilliorkestreid, ent vaid napilt enne raamatute lugemist.
Selgub, et juba on ülimalt raske leida kultuurharitlaste hulgast kedagi, kes kommenteeriks eesti raadiojaamade ühiskonnasaateid. Kui raadiot üleüldse kuulatakse, siis kas midagi sumedalt vaimlist (“Ööülikool”) või õdusalt infotainset (“Aja jälg kivis”, “Deutsche Welle”, onu Raivo raamatuetlused) või…
-
Mõnes mõttes oli avalik-õigusliku ringhäälingu idee sünd Euroopas esiteks juhus ning teiseks vägivaldne akt. Juhus, sest 1926. aastal Suurbritanniat tabanud üldstreik tõi kaasa küll lehetoimetuste sulgemise, ent neli aastat enne seda raadiovabrikantide ja telekommunikatsiooniettevõtete käima lükatud BBC jäi siiski eetrisse ning sellest sai neil kriitilistel päevadel peamine üleriigiline infokanal. See asjaolu mõjus aga inspireerivalt tollasele rahandusministrile Winston Churchillile, kes leidis, et riik peaks võtma kontrolli BBC…
-
Repro raamatust
Teisipäeval avaldas Rahvusvaheline Helsingi Inimõiguste Föderatsioon (International Helsinki Federation for Human Rights) järjekordse aastaaruande inimõiguste olukorrast OSCE liikmesriikides ehk Euroopa, Kesk-Aasia ja Põhja-Ameerika riikides. Venemaale pühendati pikas raportis 25 lehekülge karmi kriitikat, mis sai Moskvas juba valulise vastuvõtu osaliseks. Moskva reaktsiooni pilkasid isegi sealsed kohalikud ajalehed.
Lisaks juba rutiiniks muutunud, ent Venemaal arvessevõtmisele mitte kuuluvatele etteheidetele inimõiguste rikkumise kohta Tšetšeenias, valikulisele tsensuurile ja vägivallale meediakanalite…
-
Enn Soosaar:
Palju neid kohti meil pole, kust saab lugeda teiste arvamusi või avaldada ise arvamust, mis ületab mahult viie või kaheksa tuhande tähemärgi kirjaruumi. Ma mõtlen arvamust, mille mõttelookasid ei piira väljaande erialalised raamid. Akadeemia on neist kõige mitmekesisem. Looming ja Tuna venitavad ka mõnikord paikapandud piire, kuid eelistavad ikkagi, et jutt käiks esimesel kirjanduse ja teisel ajaloo ümber. Edasi tulevad ajakirjad, mis on toonitatult…
-
Meum est propositium in taberna mori,
ut sint vina proxima morientis ori;
tunc cantabunt letius angelorum chori:
“Sit Deus propitius huic potatori.”
Archipoeta
Carmina Burana. Tõlkinud Mati Soomre. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 25.
Loomingu Raamatukogu on viimasel ajal ilmutanud tänuväärset huvi antiikkeeltest tõlgitud teoste avaldamise vastu. Pean seda väites silmas näiteks eelkokkuleppeid Tartu ülikooli klassikaliste filoloogidega Lukianose dialoogide ja Tacituse “Germania” eestindamiseks. Veel enne nende antiikautorite tõlgete ilmumist jõudis suve lõpul lugejateni…
-
Põhiseaduslikud vabadused on nautimiseks igaühele täpselt nii, nagu mõistus võtab. Presidendiga on lugu teisiti. Mulle tundub, et Eestis valitseb üsna üksmeelne arusaam selle osas, et kui üldse, siis on sümboli väärtusega kõigi ametite hulgas just presidendi oma. Seega, presidendi usulised veendumused on küll kindlasti rangelt tema isiklik asi, mis pole turul arutamiseks, kuid tema formaalsel usulisel kuuluvusel on ka laiem sümboolne tähendus. See võib olla eksitav…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/080906/20.jpg” align=baseline border=0>
-
Sarnane on lugu “oma” usuga. Lea Altnurme dissertatsioonil on poeetiline pealkiri “Kristlusest oma usuni” (Tartu, 2006), alapealkirjaga “Uurimus muutustest eestlaste religioossuses 20. saj. II poolel”. Esimene mõte on, et siin näidatakse, kuidas maausk on “mitteoma” ristiusu asendanud. Selles tähenduses kasutab sõna “oma” näiteks Auli Kütt TÜ semiootika osakonna proseminaritöös “Ökoloogilised aspektid maausuliste eneseväljendustes. Maausu põhialuste seosed syvaökoloogiaga” (2002), mille lõpulõik kannab pealkirja “Omausk omailmas”.
Altnurme töö on…
