-
Ajapikku on ka uues Eestis nõrgemate toeks siginenud organisatsioone ja ühendusi ning paragrahv ja selle rakendajadki on otsustavamalt loomade kaitseks välja astunud. Ometi tekitab mõnedes ontlikes kodanikes pahameelt, et ressursse ja energiat kulutatakse lojuste kaitsele, kuni meil jagub veel tänavalapsi ja kodutuid. Sellises pahameeles peitub veendumus headuse kui hüve piiratusest, ligimesearmastuse konstantsest hulgast, mida ühte kohta suunates teise enam ei jagu. Kahtlustan, et asi on hoopis…
-
Susan Sontag 1974. peter hujar
Susan Sontag, Fotograafiast. Tõlkinud Olavi Teppan.
Tänapäev, 2006.
215 lk.
Susan Sontagi fotograafia metafoorid
Fotograafia-alastes tekstides ütleb Susan Sontag meile tihti sedasama, mida on öelnud paljud teised ütlejad samadel aastatel (enne ja pärast teda), või siis seda, mille kallal on pusinud fotograafiaga palju lähemalt seotud eksperdid. Nõnda on meil küllalt raske hinnata tema otseselt innovaatilist panust fototeooriasse, küll aga võib kõrgelt hinnata Sontagi…
-
Andres Alveri, Veljo Kaasiku ja Tiit Trummali Vabaduse väljaku rekonstrueerimise 1998. aasta konkursi võidutöö (vaade Tallinna Kunstihoone katuselt).
Võrumaalt Urvaste vallast Rande talu põllult toodud kivi tähistab Harjumäel tulevase vabaduse monumendi asukohta. Piia Ruber
Vene revolutsiooni kujutav Eisensteini kuulus film “Oktoober” algab tsaar Nikolai II kujuga, mille ründav rahvahulk nööridega soklilt maha tõmbab. See akt sümboliseerib filmis Romanovite dünastia kokkuvarisemist. Vene impeeriumi hukku kirjeldavas loos asendavad skulptuurid…
-
Kui üldine ja kindlalt välja kujunenud kohustus ja tava Euroopa demokraatiamaadel on rahvusvahelises suhtlemises, näiteks riigivisiitide käigus rituaalsete mälestus- või austamistseremooniate läbiviimine ja sellest tulenevalt riikliku tähtsaima rituaalipaiga olemasolu?
See on kena, ent mitte kindel tava. Mõnel riigil lihtsalt ei olegi sellist väljaehitatud kompleksi. Ent kui on, siis on tegu visiidile tulnud riigipea ilusa žestiga. Ta edastab sellega kindla sõnumi mitte ainult vastuvõtvale riigipeale, vaid tervele rahvale…
-
Vilde oma naljasoonega oleks muidugi ammu ära tabanud selle, et tema riukalikkuse juures on üsna raske teda kuulutada “realismi võiduleviijaks”. Suuremalt jaolt keeras Vilde ju reaalsust (tegelikkusena näivat) pigem pahupidi, ta oli ise lausa elav paradoks. Mõisavalitsejate julmuse teemal kirjutav mees, kes ise elas lossivalitseja majas. Naisõiguslasi pooldav naistemees. Ateismi propageerija, kes kirjutas Jumalast, justkui too elaks. Ning ajaloost kirjutades kirjutas ajalukku ennast.
Ajalugu on aga…
-
Klassikute hulgas on Eduard Vilde saatus meil erandlik. Kirjanik Vildest tehti Nõukogude ajal kõigi rõhutute kaitsja, sotsialistliku realismi kanoniseeritud pühak, kes ühena vähestest varasematest sulemeestest paljastas halastamatult klassivastuolusid. Sotsiaaldemokraat Vilde bolševikevastased ütlused vaikiti maha, kuigi,Vilde oli alati korrektne ning mingit laussõimu endale ei lubanudki.
Sotsiaaldemokraatia algus Maarjamaal on hämar, enamlus Eestis ei ulatunud ajas tagasi isegi mitte 1905. aasta revolutsioonini. Sotsialism hakkas võrseid ajama siis, kui Vilde…
-
Vilde kahe daamiga, 1930. vilde muuseumi arhiiv
Eduard Vilde looming käis ühte jalga XIX ja XX sajandi vahetuse Euroopa ja Skandinaavia maade kirjandussuundumustega. Ta teoste n-ö karkassiks teisel loominguperioodil oli sotsialistlik ideestik, usk võrdsemasse ja inimväärsemasse ühiskonnakorraldusse, kui valitses tollases kapitaliseeruvas Venemaa lääneprovintsis. Kõrvutades Vilde linnaainelisi novelle ja jutustusi ajaloolise triloogiaga ning romaaniga “Mäeküla piimamees” (1916), ilmneb lõhe linna- ja maaelu kujutuses. Baltisaksa aadel mõjutas märksa rohkem…
-
Ja seetõttu arvan, et jutud rahvakultuuri kivistumisest või väljasuremisest on liialdatud, kuni jätkub selliseid kirega vanade tantsude tantsijaid, kes ei seo ennast ühegi rahvatantsuansambli ega tantsuõpetajaga ja õpivad tantse üksnes vaatlemise, järeletegemise ja parasjaguse partneri käe suunamise järgi. Ja seetõttu arvan, et jutud
“Folk on läbi,” lausus rohelise lava pealik Annika läbi mikrofoni ja võimenduse. Selles oli teatavat kergendust. Karmoškamängijad Toomas ja Meel panid pille kokku.…
-
Denis Cosgrove Kreekas Limnosel
septembris 2004. hannes palang
Selle suve märksõnad eesti mõtlevas ajakirjanduses paistavad olevat “teadusharude sulandumine” ja “kultuuri pealetung” – interdistsiplinaarsus? Vikerkaare suvenumbris (nr 7-8) on avaldatud Tõnu Viigi artikkel kultuuri pealetungist sotsiaal- ja humanitaarteadustes. Samas numbris räägib Andres Kurg ruumilisest pöördest humanitaarias. Eelmise nädala Areenis kirjutab Peeter Järvelaid Lennart Merest kui ajaloomõtlejast. Kaks olulist mõtet jäi silma: vajadus mõelda ajaloolis-geograafilises ruumis ja teha vahet faktidel…
-
Poeet ja Prominent kakskümmend aastat
tagasi ehk tudengirebased lõõgastumas.
Ajakirjanik Jüri Kaldmaa “annab intervjuud”
ajaloolasele Ilmar Raagile.
Mikrofoni asendab šašlõkivarda käepide.
On 1986. aasta 12. detsember.
“Nõukogude võim avas meie ülikoolile enneolematult hoogsa arengu kõigil aladel. Kommunistliku Partei juhtimisel on TRÜ-s välja kujunenud teaduse, õppimise ja kasvatustöö lahutamatu ühtsus.”
Hillar Palametsa koostatud lühiülevaade TRÜ ajaloost ja tänapäevast “Alma mater Tartuensis”, 1977, lk 3.
Gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus – niisiis rõõmutsegem, kuni…
