-
Enamasti püüan ma religioossesse fanatismi suhtuda sallivalt. Ma püüan mõista inimest või inimgruppi, kes, haaratuna vaimustavast ideest, käitub ogaralt, lööb oma pea vastu kivi või palvevaipa puruks või sööb omale sisse midagi, mis kasuks ei tule.
Kui aga selline seltskond väga hoogu satub, siis võib juhtuda, et hakatakse teisi häirima, ja see pole enam ühiselu edenemiseks hea. Enamasti niisugused seltskonnad blokeeritakse kaaslaste poolt. Teinekord juhtub aga nii,…
-
Rahvusriigi ülesehitamise vajadus on seni taganud suure tähelepanu kultuurile kui ühisidentiteedi ja ühise uhkuse loojale. Üsna kaua on suudetud säilitada olukorda, kus kultuuri olulisus on enesestmõistetav kõigile, kellel on ühiskonnas mingit mõju või võimu. Vajaduse korral on viidatud põhiseaduse preambulale, kus riigi ühe eesmärgina nimetatakse eesti kultuuri säilimist läbi aegade. Konsensuslik arusaam, et kultuur on tähtis iseenesest, valitses veel 1980. aastateni ka Lääne-Euroopas. Pärast seda on…
-
Paul Veyne, Kas kreeklased uskusid oma müüte? Essee konstitueerivast kujutlusvõimest. Prantsuse keelest Mirjam Lepikult. Varrak, 2006. 220 lk.
Varraku ajaloo- ja sotsiaalteaduste raamatusarja iga uus köide on erutav sündmus küllap kõigile: millisel ajalootõel lüüakse seekord jalad alt? Kes lööb? Kuidas täpselt? Millistel asjaoludel? Kui kauaks? Seejuures on sarja raamatud mõnusas formaadis, ei koorma mantlitaskutki, kujundus on ühtaegu elegantne ja diskreetne – ei mingit pealetükkivust, kõneleb üksnes sisu.…
-
Igor Tišini projektist “Partisani liikumine”. 1997. 2x repro
Foto Artur Klinovi projektist “Горад СОНца”. 2006.
Vanasti käis rong nimega Tšaika Tallinnast Minskisse. Seda rongi kasutasid eelkõige ülikoolis õppivad Tallinnast pärit tudengid, ülikool oli tollal ainult Tartus, aga sellega oli hõlbus ka Vilniusesse sõita. Rong jõudis pärale küll kella üheksa paiku õhtul, kuid ikka leidus sõpru või sõprade sõpru või mõne kõrgkooli ühiselamu, kus sai ööbida. Rongi lõppjaama Minskisse…
-
Genialistide klubi avamine 1. IX 2006 Genialistide kontserdi, Triinu Pungitsa moekava, ingverisupi ja tantsuga. Fotol iluviiplejad Aule Urb, Ingrid Põldoja ja genialist Karl Laanekask. KRISTIINA MÜND
Esimesel septembril alustas Tartus Lutsu teatrimajas (Lutsu 2) tööd MTÜ Genialistide Kultuuriklubi. . . . See sai alguse praktilisest vajadusest: nimelt polnud Genialistidel kuskil proovi teha, aga rendile taheti anda kogu teatrimaja. Teine lähtepunkt oli muidugi idealistlikum: säärast vabama vaimuga, mitte niivõrd silutud, remonditud…
-
Riigikogu töötab jälle põhiseaduse kallal. Mõte on kiireloomulist lahendust nõudva küsimusena lisada põhiseaduse preambulisse, kus räägitakse eesti rahvuse ja kultuuri kestmisest läbi aegade, loetelu täiendusena ka eesti keel. Algatajaid on palju, nagu ikka riigikogu valimiste eel, sest nn rahvuslikke hääli tahavad võita kõik. Ja algatajad arvavad, et põhiseaduse kuues paragrahv, mis sätestab eesti keele riigikeelena, pole keele kaitseks ja arengu tagamiseks piisav.
“Eesti keele tähendus eesti kultuuri…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/031106/2.jpg” align=baseline border=0>
-
kaadrid filmist
Tänasest jookseb kinos Sõprus Jaak Kilmi ja Andres Maimiku uus täispikk dokumentaalfilm “Müümise kunst”, kus uuritakse turumajandusliku ühiskonna alustegevust ehk müügitööd. Tegelaste elukäigud põimuvad vastastikku kahe aasta jooksul. Ümber peafiguuri koonduvad võrkturustajad ja müügimehed, kelle elu pole kaugeltki meelakkumine ega papis püherdamine. Et hästi ja palju müüa, selleks peab sütel kõndima, strateegiat ja marginaaliteooriat tuupima, Saku suurhallis karglema ja karjuma, alles siis on lootust, et…
-
Saarlased ja muhulased pole oma kultuurilise eripära ja ainulaadsuse üle lõunaeestlastega võrdväärselt lokku löönud, pole nad end sarnaselt kihnlastega ka UNESCO maailmapärandi nimekirja sokutanud. See tähendab vist, et oma identiteedi kaotuse pärast väga ei muretseta, ei tunnetata mingeid suurema rahva pealetungist koitvaid ohte. Mis on ju iseenesest väga hea. Aetakse oma asja ja kangemad mehed käivad vahetevahel ka mandrirahvast riisumas. Nagu muistegi.
Ometi võiks just saarterahval (ka…
-
Väga küüniline on öelda, et kuna riigil läheb hästi, ühiskonnaelu muutub aina mitmekihilisemaks ja kulukohti tuleb juurde, siis oleks kõigi detailide kättesaadavaks tegemine elanikkonnale tohutu ressursiraiskamine. Ka traditsiooniliselt riigikogu liikmetele trükitav “kollane raamat” ehk eelarve eelnõu ei mahuks enam ühtede kaante vahele ära. Seetõttu on valitsus, st rahandusministeerium läinud teist teed ja trükib rahvaesindajatele igal aastal eelmisest õhema vihiku, kust on tore vaadata väga suuri arve,…
