-
Ristimägi on tihedam kui võsa või pilliroog.
Šveitsist pärit Markus Roduner veab Šiauliai kirjanduspäevi. 2 x EEVA PARK
Väikese proosafestivali, mil pealkirjaks “European literary days in Šiauliai”, kutsus 2004. aastal ellu idealistist klassikaline filoloog Markus Roduner. Siis esinesid Šveitsi, Austria ja Itaalia prosaistid, tänavu olid kutsutud Läti, Eesti ja muidugi Leedu omad autorid, järgmisena plaanib Roduner kohale tuua Hollandi, Belgia ja Luksemburgi kirjanikke. See pole aga üldse lihtne,…
-
Installatsiooni autorid Erki ja Merle Kannus. Erki Kannus
Kuidas resoneeriks Hongkongi linnaruum Tallinna jalakäijate tunnelis? Millistel ennenägematutel viisidel annaks ühendada muusikat ja liikuvat pilti? Ja arhitektuuri? Ja. . . . keraamikat? Kuidas näeb välja, kui “püramiidikujulistele 3D-ekraanidele projitseeritakse abstraktsed visuaalid”? Aga kui viimased oleksid “interaktiivsed” ja esimesed pöörleksid? Milline kõla on nn 8biti madaltehnoloogilistel elektroonilistel helidel ning missugune ilme samavõrd lo-fi resolutsiooniga visuaalidel? Ent kombineerituna kaasaegseimate vahendite, nt uuema vektorgraafikaga? Missugune…
-
Uute kommunikatsioonivõimaluste muutumine laiatarbekaubaks on avaliku võimu teostajad laisaks teinud. Alatihti kuuleb etteheitele, et planeerimisprotsess pole olnud küllalt avalik, vastuseks, et kõik oli Internetti üles riputatud ja avalikult kättesaadav. Jah, see väide on õige, aga õigustusena ei rahulda. Esiteks ei ole ühelgi kodanikul kohustust pidevalt avaliku võimu tegutsemist võrgu vahendusel jälgida.
Teiseks, isegi kui seda üritada, siis käib see füüsiliselt üle jõu. Tallinnas on palgal üle tuhande…
-
Kui riigikogu delegatsioon novembri algul Moskvast tagasi tuli, kuulutas reformierakondlane Sergei Ivanov visiidi peamise rõõmusõnumina “uudist”, et Venemaa on “põhimõtteliselt” valmis tagastama Eestile president Konstantin Pätsi siit omal ajal röövitud ametiraha.
Kriitiliselt võttes oli Ivanovi jutu näol muidugi tegemist libauudisega. Konstantin Pätsi ametiraha küsimus on Eesti-Vene suhetes olnud päevakorral Eesti iseseisvuse taastamisest alates. Sel teemal on kahe riigi vahel vahetatud mitmeid kirju ja noote, teema on olnud…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/171106/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ühel 1998. aasta külmal talvepäeval kukkus Moskvas keeva veega täitunud auku kümneaastane Artem. Tohutu auk oli kõnniteesse tekkinud kuumaveetorustiku lõhkemise tagajärjel. Artemi isa Vladimir hüppas poisile järele, trotsides tulikuumas vees sumbates valu, kuni tal lõpuks õnnestuski pooleldi ära keenud poeg kõnnitee veerele tõsta. Mõlemad surid haiglas. Poja kirstu ei lubatud emal avada. Kuu aega hiljem keesid samasuguses augus surnuks 43aastane kahe lapse ema Marina Jarova ja…
-
Martin Amis on kroonimaks oma vaidlusi sotsialistist isaga kirjutanud raamatu “Koba kohutav”, mis maalib Leninist veenva tülgastava pildi. Siiski on Lenin liberalismi olemust hästi tabanud. Slavoj Žižek on kirjutanud, et Leninit mäletatakse enim kuulsa repliigi järgi: “Vabadus – jah, aga kellele? Tegemaks mida?” Žižek arvab, et meie ebamugavustunne seoses Leniniga ei tulene sellest, et Lenin oli vabaduse vaenlane, vaid kuna Lenin meenutab meile, et vabadus on…
-
Mida oodata rahvusvaheliselt konverentsilt “Kultuurijuhtimine muutuvas keskkonnas”, mis 23. ja 24. novembril Tartus aset leiab? Kindlasti palju huvitavaid ettekandeid, kultuuripoliitiliste visioonide kirjeldusi ja kultuurijuhtimise praktilisi näiteid. See, mida me sellest õpime ja kuhu õpituga edasi liigume, on juba meie teha. Kas me üldse saame aru, kus me praegu oleme? Milline on meie kultuuripoliitika, milline on iga inimese roll selles, kui sidus ja pidev see roll on…
-
Milena Dragičević Šešić, endine Belgradi Kaunite Kunstide Ülikooli rektor, praegu sama kooli UNESCO kultuurikorralduse õppetooli juhataja ning kultuuripoliitika ja -korralduse ning kultuuri- ja meediauuringute professor, ekspert Euroopa Kultuurifondi, Euroopa Nõuko
Kas riikliku rahastamise prioriteet peaks olema professionaalsed kultuuriorganisatsioonid, mille produktsioon leiab maksumaksjate hulgas laialdast heakskiitu ja mõistmist, või tuleks eelistada avangardseid subkultuurseid protsesse kui kultuuri innovatiivseimat osa?
Mu kommentaar lähtub kahtlemata mu eneseteadvusest keskeurooplasena, kelle esmane tähelepanu…
-
Edward N. Luttwak, Strateegia. Sõja ja rahu loogika. Tõlkinud Meeme Allmann ja Tiina Koitla. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 352 lk.
Sõjandusalaseid monograafiaid on viimastel aastatel ilmunud eesti keeles mitmeid ning Edward Luttwaki raamat täiendab väärikalt seda loetelu. Kindlasti tuleb nõustuda Luttwaki käsitlusele eessõna kirjutanud kindralmajor Ants Laaneotsa hinnanguga, et raamat pakub huvitava elamuse oma teadmistepagasi täiendamisel nii riigi julgeoleku ja kaitsega seotud kui ka sõjaajaloo ja -kunsti vastu…
