-
Kõik inimesed on autorid
Kõik, mis on autoriõigusega kaitstav, on ka õiguste kaudu päritav. Autoriõigused on suure majandusliku tähendusega vara, mille väärtus nii mõnegi lahkunud loomeinimese puhul võib ületada temast jäänud asjade väärtuse. Sellepärast väärivad pärast autorit kestma jäävate autoriõiguste küsimused palju rohkem tähelepanu kui meil siiamaani tavaks. Lisaks traditsioonilistele kirjandus-, kunsti-, muusika- ja teadusteostele lähevad kellelegi kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks üle õigused Interneti kodulehekülgedele, blogidele, arvutiprogrammidele,…
-
Kirjanik Thomas Mann on 1937. aastal kirja pannud järgmise mõtte: “Ma ei suudaks end kunagi sundida ütlema midagi halba uue Venemaa kohta, ehkki seal toimuv jääb arusaamatuks.” Viimased sõnad “wenig durchsichtig” tähendavad sõna-sõnalt “vähe läbipaistev”. Läbipaistmatud, s.t arusaamatud olid kirjanikule ilmselt stalinlikud näidisprotsessid trotskistide ja teiste rahvavaenlaste üle.
Thomas Manni pihtimus tekitab mitmeid küsimusi. Praeguses kontekstis põhiline kõlab nii: miks ta ei suudaks midagi halba öelda…
-
Maailmal olid aga lunastuse vastuvõtmisega teised plaanid. Isegi kui Jeesuse varaseid jüngreid võiks pidada maise vara hüljanuteks, sai edu saavutanud kristlikust kirikust peatselt rikkuse ja kõrkuse kants. Koguni jõulupildist on välja roogitud olukorra tegelik kehvus koos sõnnikuaurude ning reisist vanunud ja tolmunud rõivastega. Uue kuninga sünniloo kitsikuse asemel pakub kristlus juba sajandeid estetiseeritud versiooni, kus nappusel suurt ruumi pole. Vaevalt püha perekond end kaanepildisündmuse tarvis kuidagi…
-
Erkki Toivanen, Kahel pool kanalit. Inglise keelest Piret Saluri. Varrak, 2006. 128 lk.
Prantsuse ja inglise põhimõttelised maailmavaatelised lahkarvamused sunnivad ka meid tihti poolt valima.
Kas on juhus, et Eurostariga Pariisist Londonisse reisijad saabuvad raudteejaama, mis on saanud oma nime Waterloo lahingu järgi? Või jalutavad Trafalgari väljakule admiral Nelsoni ausammast vaatama? Prantslased peavad aga oma rahvustunde ja vabaduseiha kehastuseks Jeanne d’Arci. Miks ei nõustu britid, et Prantsuse revolutsiooni…
-
Erkki Toivanen on võtnud endale raamatus “Kahel pool kanalit” keerulise ülesande analüüsida inglaste ning prantslaste identiteeti ning nendevahelisi suhteid. Kui vaid prantslased isegi teaksid, kes nad on. Ometi on Toivaneni nägemus üllatavalt täpne isegi selliste uduste asjade puhul. Tänased prantslased on segunenud kõikidega. 1910.-20. aastatel seoses revolutsiooniga Venemaal tulid venelased ning poolakad ja said prantslasteks. Nad on seniajani kohalikku mällu sööbinud kui kaevandajad ning taksojuhid. Teise…
-
AADAMSOO, MARTIN. Filmi, telet ja animatsiooni õppima. Nr 32, lk 1.
ADORF, MARGIT. PÖFFi eelsoojendus on tehtud. Nr 45, lk 12.
ADORF, MARGIT. Hinge peegel – keha. (X PÖFFist.) Nr 46, lk 10.
AFANASJEV, VAHUR. Brüssel usub pisaraid. (Imbi Palju “Tõrjutud mälestused”.) Nr 10, lk 16.
ALAMAA, EERO. Film müüdud. (Jaak Kilmi ja Andres Maimiku “Müümise kunst”.) Nr 44, lk 16.
DAVIDJANTS, KRISTIINA. Lapsed mobiiltelefonide maailmas. (Jean-Pierre ja Luc Dardenne’i “Laps”.)…
-
Neli naela siirupit keedetakse üles ja kallatakse suure kausi sisse; segatakse nüüd sinna juure pool naela tuhksuhkrut, kolm ja pool naela pehmet Rostowi ehk Kuura jahu, ja lastakse nii moodi 24 tundi kinnikaetult seista. Lisatakse weel sinna juure wiis toorest muna, pool naela sulawõid, kaks loodi pottase-pulbrit, 1 lood põdrasarwe soola, mis pulbriks on hõõrutud, üks kang peenikeseks tambitud waniljet ja weel nii palju jahu, et…
-
Õigupoolest on see üks pikk ja vilets vindumine, mille põhjustas tõelise kodusõja ärajäämine 15 ja enam aastat tagasi. Sõjastsenaarium, iseenesest kaugeltki mitte utoopiline, lihtsalt ei realiseerunud. Ja kuna kord nii, siis pole mõtet ka spekuleerida, kas kodusõja toimumine oleks olnud tegelikkuses juhtunust parem või halvem. Selle ärajäämine on fakt, mis ühtlasi eestlased ka pikaks ajaks vältimatult praegusesse seisu määras. Neisse sisutühjadesse verbaalsetesse pealetungidesse ja taandumistesse, mis…
-
Seaduse algatanud Reformierakonna eestkõneleja Kristiina Ojuland viitab vajadusele sätestada eesti keele kaitse põhiseaduses*. Eesti keel vajavat tugevamat sümboolset ja õiguslikku kaitset. Riigikohtu lahend, kus preambulit tõlgendatud ja öeldud, et eesti keel on rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent, ilma milleta pole rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik, polevat õiguslikult piisav. Algatajate meelest peaks põhiseaduse paranduse eelnõu tõstma eesti keele prestiiži igapäevases kasutuses.
Haridus- ja teadusministeerium on seadusemuudatust toetanud ja…
-
Kultuuriminister Raivo Palmaru intervjuu tõttu 28. aprilli Sirbis avaldamata jäänud seisukohavõtt.
