-
Vana-aasta teleprogrammidel oli meile veel üks tuumakam sõnum, millest ei ole räägitud. Kuulumata ise ETV vana-aastaõhtu saate sihtgruppi, esitasin küsimuse, kas ETV oleks saanud teha samasuguse saate nagu tegi Kanal 2. Kindlasti mitte. Kui viimase poole aasta jooksul on palju räägitud Kanal 2 eduloost, siis on vähemalt kaks põhjust, miks ETV seda korrata ei saaks. Esimene on tüütult poliitiline. Kanal 2 “Tantsud tähtedega” ei anna tunnistust…
-
Kõik on kõigega endistviisi seotud. LR võib tähendada ka Laulvat revolutsiooni, kuid enne siiski Loomingu Raamatukogu. Loomingu Raamatukogul täitus sel nädalal 50 aastat järjepidevat ilmumist. Loomingu Raamatukogu sarjas on tänaseks kokku ilmunud 1344 raamatut, Laulvast revolutsioonist on esialgu veel vähem köiteid kokku pandud, kuid see-eest linastub täna kinodes ja rahvamajades üle Eesti ameeriklaste vändatud dokumentaalfilm “Laulev revolutsioon”.
Filmis ei saada läbi tagasivaateta 138 aasta taha, mil kõik…
-
Teame ju, et igasugune käsitlus on ajaloo allikas, olgu ta võltsing, ideoloogiline spekulatsioon või mis tahes. Kuivõrd on meie ajalooteadus valmis praegu Bruno Sauli mälestuste tüüpi üllitistest midagi viljakat ja kõnekat välja lugema? Kas pole nii, et mitmete teemade käsitlemiseks, milleks Sauli raamat võiks tuge anda, nagu näiteks nõukogude korra toimimise peenmehaanika ja erisused kommunistliku ladviku ning selgelt konformistlike eestlaste erinevate tasemete seas ja vahel, pole…
-
Bruno Saul, Meie aeg. Maalehe kirjastus, 2006. 320 lk.
Sauli raamatu retsenseerimine on üldiselt mahtunud valetavatele endistele ärapanemise võtmesse. Vigadest saaks tõesti brošüüri jagu teksti. Kuid reeglina jäävad arvustajad Saulile alla. Sauli väite taga, et ta tahab olla vaid üks “hääl” ajaloost, on aga rohkem. Raamat on poleemika meie tänase peajoone ajalookirjutusega – seejuures on nõustajateks ajaloolased nagu raamatu toimetanud Urmas Sõgel. Selles mõttes on raamat sümptom.…
-
Peeter Kaasik toob argumendiks asjaolu, et Palusalu mobiliseeriti (rahvusvahelise õiguse vastaselt) punaarmeesse, kust ta 1941. aastal deserteeris. Tabamise järgi mõisteti ta selle eest surma. Hiljem muudeti otsus 10 aastaks vangilaagris ja seejärel saadeti ta Soome rindele trahviroodu, kust ta oktoobri lõpul üle jooksis ning soomlaste poolt vabastatuna 1942. aastal tagasi Eestisse tuli, pärast Nõukogude vägede sissetungi Eestisse, jaanuaris 1945. Palusalu arreteeriti taas. Selle järele toimus midagi…
-
Kahjuks ongi eesti lugejail kurdidest kuuldes tihti hirm nahas: terroristid, separatistid, piiririkkujad, kes vahel ka Eesti riiki koormavad. Õnneks hakkab suhtumine kurdidesse muutuma. Hästi sümpaatne oli Eerik-Niiles Krossi kirjutis “Maailma kurdid kõrvad” Sirbis (12. I 2007).
Aga eks kurdid ole hirmulegendideks ka ise põhjust andnud. Läbi ajaloo on nad olnud üsna sõjakad. Tihti on nad teeninud palgasõduritena võõraid vürste ja sultaneid. Nende hulgas on ka kuulsaid…
-
Kõik on kõigega endistviisi seotud. LR võib tähendada ka Laulvat revolutsiooni, kuid enne siiski Loomingu Raamatukogu. Loomingu Raamatukogul täitus sel nädalal 50 aastat järjepidevat ilmumist. Loomingu Raamatukogu sarjas on tänaseks kokku ilmunud 1344 raamatut, Laulvast revolutsioonist on esialgu veel vähem köiteid kokku pandud, kuid see-eest linastub täna kinodes ja rahvamajades üle Eesti ameeriklaste vändatud dokumentaalfilm “Laulev revolutsioon”.
Filmis ei saada läbi tagasivaateta 138 aasta taha, mil kõik…
-
Sada aastat tagasi, 1907. aasta 4. jaanuaril (vana kalendri järgi), kogunes õhtul kell seitse Tartus Vanemuise väikesesse saali kaksteist meest vaikseks arupidamiseks. Oli Jakob Hurda matusepäeva õhtu. Just Vanemuise seltsimajast Maarja kalmistule liikunud leinarongis oli Hurda saatjatel tekkinud mõte, et Hurda mälestust tuleks austada nii, et see kestaks põlvest põlve. Ja et algatust sellega tuleks teha kohe, sest rahvas olevat selleks valmis, nagu kogunemisel sõnaselgelt kinnitas…
-
-
Kord elus olen ka ise Leninit tsiteerinud, kui võtsin ühe lookese aluseks “kirjakoha” “Filosoofilistest vihikutest”, kus kõneldakse sellisest üldmõistete tähendusvälja avarusest, mis võimaldab nende sisu ka iseenese vastandiks pöörata (või midagi säärast). Mulle valmistas vaikset heameelt arendada ametliku autoriteedi tsiteerimise kaudu mõtet, et tegelikkus on keerukam kui sisendab tollesama autoriteedi poolt pühitsetud dogmaatika. Selline “kaval” seestpoolt õõnestamine siis, kuigi vaevalt keegi sellest aru sai. Tsiteerida Leninit…
