-
Bruno Saul, Meie aeg. Maalehe kirjastus, 2006. 320 lk.
Sauli raamatu retsenseerimine on üldiselt mahtunud valetavatele endistele ärapanemise võtmesse. Vigadest saaks tõesti brošüüri jagu teksti. Kuid reeglina jäävad arvustajad Saulile alla. Sauli väite taga, et ta tahab olla vaid üks “hääl” ajaloost, on aga rohkem. Raamat on poleemika meie tänase peajoone ajalookirjutusega – seejuures on nõustajateks ajaloolased nagu raamatu toimetanud Urmas Sõgel. Selles mõttes on raamat sümptom.…
-
Peeter Kaasik toob argumendiks asjaolu, et Palusalu mobiliseeriti (rahvusvahelise õiguse vastaselt) punaarmeesse, kust ta 1941. aastal deserteeris. Tabamise järgi mõisteti ta selle eest surma. Hiljem muudeti otsus 10 aastaks vangilaagris ja seejärel saadeti ta Soome rindele trahviroodu, kust ta oktoobri lõpul üle jooksis ning soomlaste poolt vabastatuna 1942. aastal tagasi Eestisse tuli, pärast Nõukogude vägede sissetungi Eestisse, jaanuaris 1945. Palusalu arreteeriti taas. Selle järele toimus midagi…
-
Kahjuks ongi eesti lugejail kurdidest kuuldes tihti hirm nahas: terroristid, separatistid, piiririkkujad, kes vahel ka Eesti riiki koormavad. Õnneks hakkab suhtumine kurdidesse muutuma. Hästi sümpaatne oli Eerik-Niiles Krossi kirjutis “Maailma kurdid kõrvad” Sirbis (12. I 2007).
Aga eks kurdid ole hirmulegendideks ka ise põhjust andnud. Läbi ajaloo on nad olnud üsna sõjakad. Tihti on nad teeninud palgasõduritena võõraid vürste ja sultaneid. Nende hulgas on ka kuulsaid…
-
Kõik on kõigega endistviisi seotud. LR võib tähendada ka Laulvat revolutsiooni, kuid enne siiski Loomingu Raamatukogu. Loomingu Raamatukogul täitus sel nädalal 50 aastat järjepidevat ilmumist. Loomingu Raamatukogu sarjas on tänaseks kokku ilmunud 1344 raamatut, Laulvast revolutsioonist on esialgu veel vähem köiteid kokku pandud, kuid see-eest linastub täna kinodes ja rahvamajades üle Eesti ameeriklaste vändatud dokumentaalfilm “Laulev revolutsioon”.
Filmis ei saada läbi tagasivaateta 138 aasta taha, mil kõik…
-
Sada aastat tagasi, 1907. aasta 4. jaanuaril (vana kalendri järgi), kogunes õhtul kell seitse Tartus Vanemuise väikesesse saali kaksteist meest vaikseks arupidamiseks. Oli Jakob Hurda matusepäeva õhtu. Just Vanemuise seltsimajast Maarja kalmistule liikunud leinarongis oli Hurda saatjatel tekkinud mõte, et Hurda mälestust tuleks austada nii, et see kestaks põlvest põlve. Ja et algatust sellega tuleks teha kohe, sest rahvas olevat selleks valmis, nagu kogunemisel sõnaselgelt kinnitas…
-
-
Kõik on kõigega endistviisi seotud. LR võib tähendada ka Laulvat revolutsiooni, kuid enne siiski Loomingu Raamatukogu. Loomingu Raamatukogul täitus sel nädalal 50 aastat järjepidevat ilmumist. Loomingu Raamatukogu sarjas on tänaseks kokku ilmunud 1344 raamatut, Laulvast revolutsioonist on esialgu veel vähem köiteid kokku pandud, kuid see-eest linastub täna kinodes ja rahvamajades üle Eesti ameeriklaste vändatud dokumentaalfilm “Laulev revolutsioon”.
Filmis ei saada läbi tagasivaateta 138 aasta taha, mil kõik…
-
Kunagi püüdsime koos Lauri Vahtrega pidada vestlust, kus räägitaks poliitika ja kultuuri omavahelisest lõhest ning võimalustest seda lõhet ületada. Paraku ei saanud keskustelu kunagi valmis, lõhe jäi ületamata ja seda eelkõige minu süül, kuna tuli ilmsiks, et mul kui kultuurivaldkonna esindajal pole vastuseid Vahtre kui poliitilise valdkonna esindaja küsimustele. Mõni idee või ideaal, mille parteipoliitikast ülemaks seadmist poliitiliselt sfäärilt eeldasin, sai Vahtrelt vastuse küsimuses, kuidas sellist…
-
Kõik, mis nüüd tuleb, on reklaamtekst.
Inimkauge eesti kultuur (“Kultuur on tegelikult kõik, mida inimene teeb või mis inimese tegevuse tagajärjel toimub.” – Indrek Mesikepp, kirjanduspealik, Muusa, lk 8) on seoses kultuuriajakirja Muusa esimese ande ilmumisega sammukese võrra “inimesele lähemale toodud” (Muusa, lk 5).
Raske on leida tsivilisatsiooni arenguloos teist nii püsivat ja vankumatut edasiviivat jõudu kui üha uute sirguvate sugupõlvede usk, et nende eelkäijad on elanud valesti…
-
Eesti Energial on perioodiks 2006 – 2010 välja kuulutatud neli strateegilist eesmärki, millest üks, tootmisportfelli mitmekesistamine, sisaldab nelja lubadust. Lubatakse arendada põlevkivi põletamistehnoloogiat, arendada gaasiturbiine, osaleda tuumajaama arendusprojektides ning “seada prioriteediks koostootmine ja taastuvenergia”. Ma ei tea täpselt, mida “prioriteediks seadmine” energeetikute jaoks tähendab. Võib-olla ongi seatud, aga siis näidatagu teistelegi seda posti, mille otsa prioriteet on püsti pandud. Mina seda ei näe. Midagi pole kuulda…
