-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/230307/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ajaloo kulgemine meenutab paljuski börsihindade liikumisgraafikut, mida iseloomustavad siksakilised ülesse-alla hüpped. Vahe on vaid selles, et börs fikseerib need raha tähistavate punktide ja protsentidega, ajalugu aga aastaarvudega. Muidugi, kui börsil juhtub midagi enneolematult murrangulist, nagu Wall Streetil 24. oktoobril 1929, fikseeruvad ka need sündmused vähemalt mõningaks ajaks inimeste teadvuses ajaloole iseloomulike daatumitena.
Ajaloos on palju suuri ning pöördelise tähtsusega päevi, kuid ning aastaid. Mõned neist, nagu…
-
Pahempoolsed jõud tõstsid oma meediakära ja kriitikat tekitanud reklaamikampaanias esile kodanlikku rahulolu. Plakatil poosetav rikas vanamehenäss kuulutas uhkelt: ehh, sinikraed, need ju ei käi valimaski! Kuna tulemas on usutavasti kesk- ja paremjõududest kokku pandud “kodanlik” valitsus (porvarihallitus), on püütud analüüsida suurima pahempoolse erakonna, Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei suhtelist ebaedu. Põhjendusena on toodud ka tos samas veidi skandaalses reklaamis välja käidud mõte: duunarit jäid koju ja ei valinud.…
-
Mõned sotsiaalteadlased on nimetanud mitme pere poolt ühise ruumi jagamist, mille äärmuslikumaks vormiks võib elu ühiskorteris julgelt pidada, ka varjatud kodutuseks. Selline lähenemine peab kodu keskseks omaduseks privaatsust ja voli isiklikus ruumis segamatult tegutseda. Neil, kel oma elamispind, on sellised õigused tänases Eestis üldiselt igati kaitstud. Mitte kõigile pole sellest aga küll. Nende tahtmised valguvad üle isiklike valduste piiride ja tungivad sellesse ruumi, mis kokkuleppeliselt on…
-
Urmas Vadi, Mängi, inimene. Ettelugemine Draamateatris 27. II.
Vaino Vahing, Päevaraamat. Vagabund, 2006. 334 lk.
Calvin S. Hall, Vernon J. Nordby, Sissejuhatus Jungi psühholoogiasse. Eestindanud Ingrid Vooglaid. Väike Vanker, 2007. 144 lk.
Ma ei tea, mida tähendab olla kultuurrahvas, mida tähendab euroopalik kultuur või koguni selle filosoofiline aluspõhi. Kas nende hulka kuulujatele ja nende poole pürgijatele on mingid normatiivid, vajalikud miinimumid ja tuumprogramm? Kas selle hulka kuuluvad…
-
Paabeli torn, tundmatu flaami kunstniku töö (1587). REPRO
Kogu Kesk-Euroopa piirkond jättis Euroopa Liiduga lõimumisprotsessi käigus tähelepanuta keelelise ettevalmistuse.
Lugesin sügava huvi ja poolehoiuga möödunud aasta 22. detsembri Sirbi numbris ilmunud Aili Künstleri artiklit “Keel on võimu instrument”. Oma kirjutises – tõsi küll, pisut hilinenult – soovin jätkata tema mõttekäiku.
Kogu Kesk-Euroopa piirkond (nimetan Kesk-Euroopaks 2004. aastal liitunud riikide vööndit, mis ulatub Baltimaadest kuni Alpide-Aadria regioonini, poeetilisema nimetusega merevaigutee…
-
Väikese riigi saatus, aga ka konkurentsieelis on sealsete elanike mitmekeelsus. Võõrkeelte oskusele on Eestis alati suurt tähelepanu pööratud. “Eesti keele arendamise strateegias 2004–2010” (EKAS) on käsitletud eesmärgipäraselt peamiselt seda, kuidas luua tingimused eesti keele tõrgeteta kasutamiseks kõigis valdkondades, seista hea eesti keele uurimise ja arendamise eest, tagada kvaliteetne eestikeelne haridus kõigis astmeis, tegelda positiivsete keelehoiakute kujundamisega, kindlustada eesti keelele koht virtuaalses maailmas ja palju muudki. Strateegias…
-
Terminoloogiatöö komisjon on moodustatud
Praeguseks on moodustatud eestikeelse terminoloogiatöö korraldamise komisjon peamiste terminiarendusega seotud institutsioonide Justiitsministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Emakeele Seltsi, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu, Eesti Terminoloogia Ühingu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest. Komisjonil on kaks ülesannet: anda n-ö jooksva töö korras positiivne impulss sellel aastal tehtavale terminoloogiatööle ning koostada aasta lõpuks kogu Eesti terminiarendustemaatikat hõlmav kava aastateks 2008–2012. Kui viimase…
-
See on vägagi pretensioonikas eesmärk, ometi EKASi seire väidab ülimalt enesekindlalt: “Täidetud või täitmisel on kõik EKASis ja riiklikus programmis “Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006–2010)” ette nähtud ülesanded” (lk 23). Optimism on kindlasti tähtis edasiviiv jõud. Nimetatud riiklik programm käivitus paraku tegelikult alles eelmise aasta sügisel. Nüüd on tõesti head eeldused muuta eesti keel kasutatavaks kõigis kõrgtehnoloogilistes funktsioonides, kus praegu tuleb läbi ajada inglise või soome…
-
Riigi Ferdinand Johann Wiedemanni
2007. aasta keeleauhind määrati
Kristiina Rossile. piia ruber
TOOMAS PAUL: Teile määrati tänavune riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind austust vääriva töö eest eesti keele grammatika, kirjakeele arengu ja emakeelse piibli tõlkeloo uurimisel, keeleteadustöö asjaliku juhtimise ning maailma kirjavara meisterlike tõlgete eest. Õnnitlen teid kõrge tunnustuse puhul!
Teie rohkete huvide hulgas on tähelepanuväärsel kohal tegelemine piibli tekstiga. See on täiesti erandlik. Olete ainus eesti tänastest…
