-
Veel üle-eelmiste riigikogu valimiste eel tundus mulle, et debatt käib liiga abstraktsel tasandil, ilusad visioonid ei ole piisavalt praktiliste tegevuskavadega kaetud. Kui meenutada korraks meie demokraatia uut algust, 1992. aasta valimisi, siis seal toimus võitlus ärkamisaja romantilises järellainetuses puhtalt sümbolite keeles: valimisvõidu tõi plakat “Plats puhtaks!”, suurima häälesaagi sai Jüri Toomepuu, kelle teleklipp koosnes mõnest lausest. Tänaseks on pendel kandunud teise äärmusse: valimiseelsetes lubadustes pakuti puhtaid…
-
Vaevalt et keegi vastu vaidleks, et on vaimselt väärikas ja ülev, kui erakonnad ja valijad pööraksid pilgu materiaalsetelt hüvedelt tervikut hõlmavate ja harmooniliste ühiskondlike visioonide poole. Ometi, kuigi iial pole ainelised lubadused olnud nii mõõdutundetud, annab kõige heldemate lubajate võit mõista, et “ratsa rikkaks ja pärast meid tulgu või veeuputus” ongi eestimaalaste ühisteadvuse dominant. Pole aga kindel, kas seda ikka peaks kvalifitseerima vaid keskmise valija lolluse…
-
Niisiis läks valimistega kehvasti nagu ikka. Kuigi naisliikmete arv tõusis sedakorda kuue võrra ning ulatub juba pea veerandini koguarvust, on uus riigikogu koosseis veel piisavalt tummiselt maskuliinne, et pehmete väärtuste “paradigmamuutus” peab jääma veel ühe neliaastaku ooterežiimile. Ent samas, nagu Sirbi paljulugenud lugeja uue ajastu meestekirjanduse ehk nn lad-lit’i hegemooni Nick Hornby teoste põhjal juba teab, ei ole kaasaegse mehe elu nii või teisiti enam miski…
-
Hannah Arendt on kujunenud üheks XX sajandi silmapaistvamaks filosoofiks ja ühiskonnateoreetikuks, kellele viidatakse sotsialistlike ühiskondade kultuurist, feministlikust teooriast ning kodanikuühiskonnast kõneledes peaaegu kohustuslikus korras. 2006. aastal möödus Arendti sünnist 100 aastat. Sellele ümmargusele numbrile oli pühendatud Goethe Instituudi ja Swedish Collegium of Advanced Study’ korraldatud konverents “Hannah Arendt. Critical Encounters”, mis tõi kokku eri valdkondade nimekaid sotsiaal- ja humanitaarteadlasi. Ettekannetega esinesid näiteks Dick Howard ja Eestitki…
-
Algirdas Julien Greimas
Soome semiootik Eero Tarasti maalib oma seiklusromaanis “Professor Amfortase saladus” pildi Americana-nimelisest tulevikuriigist, mille semiogüüniline, s.t naiselikel väärtustel ja märgiteaduse fundamentalismil põhinev ühiskonnakorraldus toetub suuresti kellegi Grimaldase õpetustele. Tarasti kirjeldatud semiootiline absoluut on küll ilmne irooniline hüperbool, mõeldud karikeerima selle eriala või maailmavaate liiga innustunud apologeete, aga ka asjaarmastajaid, kes kipuvad semiootika mõistet selle moekuse pärast liig- ja väärtarvitama. Ent mõistatusliku Grimaldase esinemine säärase…
-
Tekib vaid neli küsimust: mis see tsentrosoom siis ikkagi on? mis on tsentriool? mis on mikrotuubul? ja lõpuks – mis on riiklik õppekava? Viimane küsimus huvitab mind tegelikult kõige rohkem. Vastust sellele küsimusele ma tean. See on midagi, mis on idioodi järjepidevusega vähemalt pooled päevad minu (ja paljude teiste saatusekaaslaste) elust tuksi keeranud. Omaenda süü! No tõepoolest! Mis ma ronisin sinna keskkooli? See on midagi, mida…
-
Foxy Haze. Vastumeelne keha. 2007. Videostill.
Prostituutide kohta on käibel müüt, mille kohaselt osutavad seksiteenuseid peamiselt üliseksuaalsed ja kõrgendatud seksuaalvajadustega naised. 2005. aastal viis Eesti Avatud Ühiskonna Instituut läbi üle-eestilise prostitutsiooni kaasatute küsitluse, milles anketeeriti 408 naist. Küsisime uurimuses, millised omadused peavad olema naisel, kes hakkab intiimteenust pakkuma. Teine seksuaalsusega seotud küsimus puudutas seda, kas ja kuivõrd pakub vahekord kliendiga naistele endile rahuldust.
Üliseksuaalsus ja kõrgendatud seksuaalvajadused…
-
Ei saa loota, et seksuaalset ekspluateerimist saab peatada, kaitsta naisi ja lapsi, karistada kurjategijaid, kuni nõudlusele pole piisavat tähelepanu pööratud. Kes on see nähtamatu klient? repro näituse “sexarbeit” kataloogist
Nõudluse uurimine aitab kaasa inimkaubanduse vähendamisele ning parema sotsiaal-majandusliku olukorra tagamisele.
Üks seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuva inimkaubanduse võtmeküsimusi on meeste nõudlus prostitutsiooni järele.
On ilmselge, et on võimatu võidelda inimkaubanduse ja prostitutsiooniga seni, kuni ei kõnelda nõudlusest. Nõudlus toidab…
-
Poola kunstniku Anna Nizio videoinstallatsioon “Ladies ring twice. Gentlemen only once” (2004) käsitleb Berliini bordellide elu. Kunstnik esitab prostituutide portreesid perekonnaalbumi stiilis: nii Saksamaalt kui Ida-Euroopast, Aafrikast, Aasiast pärit prostituudid mõjuvad ühe suure perena. Repro
Möödunud suvel enne ja ka jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal süüdistas suur hulk välismaist meediat, iseäranis Ameerika Ühendriikides ja Rootsis, Saksamaad prostitutsiooni edendamises ja seetõttu inimkaubanduse toetamises. Sellel negatiivsel suundumusel puuduvad faktilised tõendid. Prostitutsiooni kohta…
-
VALIMISEELNE
Tee erakondlik, auklik, viitlik,
kui Tardo liina libe uulits talvel:
kui kõnnid, oled nagu palvel,
kas tervekondiliselt koju jõuad,
või komistad ja kukud plaksti katki.
Reform on jõudnud sinnamaani,
eeskujumaad kus ammu juba:
Sahaaraski ei loobi liiva
su teele keegi nii kui nõuka-ajal.
Las läigib jää, kui tahab, meil
Euroopa värskel rajal!
25.02.07
