-
Kuigi humanitaaraladel on kirjutaja valdavalt individuaaluurija ja multiautorsust esineb vähe, nõuab humaniora toitva keskkonnana seda enam elujõulist seminaritraditsiooni.
Tiina Kirss Nüpli kevadkoolis 2005. aastal.
Viimaste kuude jooksul on kuumenenud mõttevahetus eesti teadlaste tööde hindamise kriteeriumide ümber (ETISi klassifikaator, teaduspublikatsioonide avalikuks tegemine pdf-failidena, indekseeritavus). Sellele lisanduvad hämaramad, raskemini hoomatavad arutelud määratluste “rahvusteadus” ja “väike eriala” ümber. Paari aasta eest lõõpimisi tuletatud kalambuur “siisike” (Current Contents ehk CC) on…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/300307/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Esinduslik ja paks raamat, täis kõnesid ja artikleid, paneb tahes-tahmata küsima, kes on see autor, keda Hando Runnel iseloomustab raamatu kaanel kui poliitilist publitsisti ja omailmelise oraatoristiili valdajat. Kratsingi nüüd kukalt, et kas asetaks ta raamaturiiulisse teiste riigimeeste kõrvale või paneks kuhugi salaluure ja vandenõuteooriate nurgakesse. Riigimeheks on Eerik-Niiles Krossi palju tituleerida, salaluurenurgake jääks tema laia vaatevälja arvestades natuke kitsaks.
Avalikku informatsiooni on Eerik-Niiles Krossi kohta…
-
Nüüd mil Eestis on taas aktuaalne pronkssõduri teema, kohtab Interneti-keskkonnas üha sagedamini isetekkelist rahvusluse ideoloogiat. Selles tunneb kauge kajana ära mitmed koolitatud pikad tekstid, mis on valatud lihtsasse kahe-kolmelauselisse vormi.
Mida kauem kestab lahenduseta konflikt, seda radikaalsemad on avaldused. Mäletan, kuidas jäin esimest korda väga tõsiseks, kui lugesin ühest Delfi kommentaarist, et kui küsimus on rahvuse ellujäämises, siis ei ole sallivusel või mõnel muul humanismi argumendil…
-
Andres Kollist: teadusraamatukogude arengu osas puudub riigil visioon ja raamatukogude koostöö osas on arenguruumi.
Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist, kas võib öelda, et taasiseseisvunud Eestis on puudunud teadusraamatukogude arengu osas arvestatav tulevikuplaan?
Kultuuriministeerium on omal ajal sellega tegelenud, aga ühtset visiooni ei ole tõepoolest tekkinud. Leedus on näiteks olemas teadusraamatukogude arenguprogramm. Ka USAs on välja töötatud programme just teadusraamatukogude arenguks. Meil sellist koordineeritud programmi ei ole.…
-
Tõelisem probleem kui rahvastiku vähesus on sellest kaudselt tulenev avarama pilgu puudus. Eesti on ikka veel transiidimaa, kuhu tullakse elama või kus sünnitakse justnagu selleks, et siit peatselt kuskile mujale edasi siirduda. Meie korrumpeerunud ja populistlikke loosungeid levitav poliitiline ja halduseliit kultiveerib vaimuvaesust ega mõtle kaugemale ette mõnest aastast. On Eesti inimese õnn, et tal on võimalus minna tööle mujale Euroopasse. Sellega tekib vähemalt mingi surve…
-
See, et ülejäänud on sellisest võimalusest ilma jäetud, ei ole minu meelest põhjendatud. TÜAR oma arvestatavate kogudega võiks olla huvipõhine raamatukogu, kes laenutaks teoseid välja kõigile, kes tunnevad millegi vastu sügavamat huvi. Ainukene praegu kõigile kättesaadav võimalus on lugeda vajalik teos läbi kohapeal. Ent kui vaadata lugemissaalide lahtioleku aegu, siis on igaühele selge, et pärast päevatööd ei jõua inimene selle aja sees midagi eriti lugeda. Koopiate…
-
Jeremy Rifkin, Euroopa unistus. Tõlkinud Jürgen Innos ja Urmas Soots. Hermes, 2007. 488 lk.
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on möödumas üksteisest künkanõlval: esimene teel alla tipult, millel asub särav linn, teine teel üles linna suunas. See on kokkuvõtlikult tees, mille esitab oma äsja eesti keelde tõlgitud raamatus “Euroopa unistus” (“The European Dream”) ameerika autor Jeremy Rifkin.
Raamatut võib lugeda mitmel tasandil. Ühel väidab Rifkin, et USA…
-
Ma tean, et kord mu põrmust kasvab õisi puus,
et savvi sattununa tehakse must kruus
öös juuni-roosas puu all istujaile juua,
kel pilk on teise pilgus, suu yksteise suus.
Märt Laarman, “Kylmad rubaiid” (1939)
Ta teab, et kord ta põrmust kasvab õisi puus,
muust ilmast äraminekuni teadlik
ja ilmast ilma muutumatu mees
mu isand Õpetaja süngevõitu aadlik
sääl kaetud päi ta seisab jalad vees
Jüri Üdi, “Käekäik” (1973)
Kui isepäine luuletalent, kes küll õpihimuline ning õppimisvõimeline, kuid…
-
Susan Sontag Annie Leibovitz
Susan Sontag, Fotograafiast. Tõlkinud Olavi Teppan. Tänapäev, 2006. 226 lk.
Fotograafia loob petliku aluse maailma ette kujutada viilutatava või osadeks jaotatavana. Fotost mõeldakse tihti kui õhukesest laastust, mis ajajõest välja püütud. Fotograafia müstika ei seisa aga selles.
Milliseid lisandusi vajab fotograafia? Mis on siin ebaselget või arusaamatut?
Fotograafia näib visuaalsete meediumide kõrgajastul pigem vanamoodne, iganev nähe, mis ei paku mõtlemisele erilist pinget. Seda kinnitab tõsiasi, et…
