-
Kas projektipõhised programmid nagu “Lõunaeesti keel ja kultuur (2004–2008)” ja “Setomaa riiklik kultuuriprogramm (2006–2009)” hoiavad ära kohaliku elu muuseumistumise ja disneylandistumise või aitavad sellele hoopis kaasa? Kuidas vältida turistlikku teeninduspiirkonnastumist?
Kohaliku kultuuri turistile müümine on kahe otsaga asi ja selle kohta võib maailmast leida väga erinevaid näiteid. Ühelt poolt on tõepoolest olemas päris palju sellist “kultuurimüüki”, kus paljad ja sulgedega neegrid tantsivad mõnes Aafrika rahvuspargis valgete paksude…
-
“Vabadussammast ei ole siiani.
See tähendab, et me pole ka osanud tähistada järeltulevatele põlvedele meie võite.
Rajagem nüüd Vabadussammas lõpuks ometi väärikasse kohta!”
Vabariigi President
Tartu rahu aastapäeval
2007. aasta 2. veebruaril
Vabadussõja võidusammas
Ideekonkursi tingimusi väljastatakse argipäeviti kl 14 – 16 Kaitseministeeriumi
avalike suhete osakonnas (Sakala 1, Tallinn) ning
Eesti Arhitektide Liidus (Lai 31, Tallinn).
Pakkumise kutse dokumentide ja
selle lisadega saab tutvuda Kaitseministeeriumi kodulehel www.mod.gov.ee ja
Eesti Arhitektide…
-
Ajaleht Postimees aga oli sootuks teisel seisukohal. Anonüümne juhtkirjanik (ohete raskuse järgi otsustades peab autor olema eestlaste eksistentsiaalse murekoorma kehastus lihas Rein Veidemann) kinnitab: “Emakeele seisund ühiskonnas on sama ebakindel ja ohustatud nagu venestamisaegadel. Uus, nii avalik kui ka majandusliku huvitatusega varjatud keelelis-kultuuriline imperialism on haaranud Eesti oma raudsesse haardesse.” Tundub, nagu oleks juhtkirjanikku enne kirjatööle asumist mitu päeva piinatud ja inglise keeles George W. Bushi…
-
Vabaduse väljaku Vabadussõja võidusamba ideevõistlus. Kuigi arhitektid ja kunstnikud eelistavad seda nimetada vabaduse monumendiks. Vabadussõja võidusamba nimetusest saab siinjuures sümboli sümbol. Võidusammas on vormiliselt determineeritud ja eeldab väga täpset vormilist väljendust, mis ei ole siinjuures peamine. Oodatakse ju eelkõige ideekavandit Eesti Vabadussõja mälestusmärgi püstitamiseks. Antud kirjatükiga ei ürita ma vastata küsimusele, miks nii hilja. Siin on tegemist ilmselt Eesti rahva ehituskultuuri ja ajalooliste keerdkäikude koosmõju ja…
-
Aastavahetusel kurtis üks kultuuriajakirjanik, et filosoofilise tõlkekirjanduse ilmumise tempo on langenud. Mullu olla seda üllitatud vähem kui mõnel varasemal aastal. Seletada saab seda mitmeti. Vahest polnud tõlkijad ja toimetajad piisavalt innukad, neil oli ehk muud teha. Vahest ei tasustatud neid küllaldaselt. See kõik võib tõesti olla nii. Ja neilt, kellel juba ammu lubatud tõlge on jäänud venima, tuleks karmilt küsida: “Millega te õigupoolest tegelete?”
Senine publitseerimise tempo…
-
Kuigi mõistuse ja südametunnistusega inimesed on Savisaares rühmadena pettunud, on tema ümber ikka jagunud aferiste, poolpätte ja lipitsejaid: kellel on nõukaajast midagi hingel, kes hangeldab sisemise kokkuvarisemise piiril kortereid, kellel pole lihtsalt suurt midagi öelda, aga meeldib võimuvoolus ujuda. Muidugi on selle erakonna juures ka hoolivaid inimesi, nagu on selline poolus küllap ka Savisaares endas. Paraku on parteijuhi ambitsioonid olnud monstrumlikud ja nende täitmiseks valitud sahkerdamiste…
-
I
Kui ma – küll ilma isata – ülikoolimajja jõudsin, oli eesti filosoofia juba alanud. Tegu ei olnud küll ürgalgusega, filosoofia ei sündinud eimiskist, kuigi selles polnuks midagi imelikku. Eesti filosoofia sündis nõukogude eesti filosoofiast, viimast küll ületades, kuid kindlasti oli selles ületamises ka dialektilist varasemast kaasavõtmist. Üheks vormilise ületamise märgiks oli lahtirebimine senisest traditsioonist ja ametliku filosofeerimise keelest, 1993. aastal ilmus TÜ filosoofia osakonna eestikeelne kogumik…
-
-
Vaevalt et keegi vastu vaidleks, et on vaimselt väärikas ja ülev, kui erakonnad ja valijad pööraksid pilgu materiaalsetelt hüvedelt tervikut hõlmavate ja harmooniliste ühiskondlike visioonide poole. Ometi, kuigi iial pole ainelised lubadused olnud nii mõõdutundetud, annab kõige heldemate lubajate võit mõista, et “ratsa rikkaks ja pärast meid tulgu või veeuputus” ongi eestimaalaste ühisteadvuse dominant. Pole aga kindel, kas seda ikka peaks kvalifitseerima vaid keskmise valija lolluse…
-
Niisiis läks valimistega kehvasti nagu ikka. Kuigi naisliikmete arv tõusis sedakorda kuue võrra ning ulatub juba pea veerandini koguarvust, on uus riigikogu koosseis veel piisavalt tummiselt maskuliinne, et pehmete väärtuste “paradigmamuutus” peab jääma veel ühe neliaastaku ooterežiimile. Ent samas, nagu Sirbi paljulugenud lugeja uue ajastu meestekirjanduse ehk nn lad-lit’i hegemooni Nick Hornby teoste põhjal juba teab, ei ole kaasaegse mehe elu nii või teisiti enam miski…
