-
Enesestmõistetavalt peab selletaoline provokatsioon olema võimalikult tõene: „Äkki on see tõepoolest nii, kes neid 35 aasta taguseid aegu nii täpselt mäletab?” Pealegi on Ragnar Nurkse sama kõva nimi kui esimeste majandusnobelistide seas olnud ja ühel või teisel moel Ragnar Nurksegagi seotud Jan Tinbergen, Tjalling Koopmans, James E. Meade või Bertil Ohlin.
Nii või teisiti, aga Ragnar Nurkse on maailma majandusteaduses esimese suurusjärgu täht isegi pool sajandit pärast…
-
See koostöö oli 1994. aastal Eesti Draamateatris “Kirve ja kuu” lavastus, kus Kaljo Kiisk mängis ühes Kersti Kreismanni, Jüri Krjukovi, Andrus Vaariku, Mari Lille ja Tõnu Mikiveriga. Tiit Potaarik oli teadupoolest viimane Kiisa lavaroll, kuigi ta võinuks mängida veel ja veel.
Hiljem olen tihti meenutanud Kiiska proovides ja unistanud, kuidas saaks tema proovitegemist teatrikooli õpilastele näidata. Kahjuks ei mõelnudki välja.
Ma ei ole kedagi enne ega pärast seda…
-
Esietendusel kummardasime, saime lilled. Ja siis tuli Liisu ja kinkis mulle lille. Igal etendusel kinkisime teineteisele lille. See ei olnud mingi näitemäng, vaid see oli meile mõlemale vajalik.
Ma pole elus ei näitleja, ei inimesena niisugust asja teinud ja kas ma teengi enam. See, kuidas me seal kinoliidu konverentsisaalis Liisuga proove tehes kogu aeg istusime, oli pööraselt huvitav.”
Nii rääkis veel mõni aeg tagasi Kaljo Kiisk…
-
Tosinkond aastat tagasi enne 70. sünnipäeva pikemalt juttu ajades rääkis Kaljo Kiisk mulle muu hulgas järgmise loo: “Käisime koolipoistena juba varakevadel meres ujumas, kui horisondil veel jäätükid hulpisid. Meil, poistel, oli selline loll komme mööda mõrratiiba sügavuse poole liikuda ja sukelduda alla vaatama, mis mõrrapäras sees on. Ükskord ma järsku tundsin, et jalg on võrgus varbaid pidi kinni. Jäin rahulikuks, tegin “kella”, tõmbasin pea põlvede ligi…
-
Epp Annuse ilukirjanduslik debüüt on ühtaegu kunstmuinasjutt kui ka selle muinasjutu töötlus, omalaadne retk muinasjutu sisemusse. Vahest isegi veelgi kaugemale – retk Kaunitari ja Koletise loo lõpus või selle taga peituvatesse arhetüüpidesse, mõtte- ja tundemudelitesse, mis ei näi autorit huvitavat mitte ainult selle sõna akadeemilises vaid ka esteetilises tähenduses. . . .
Iseenesest võib raamatut nõnda kirjeldades jääda mulje, nagu oleks tegu mingi järjekordse dekonstruktsiooni või pea peale pööramisega, kuid…
-
Artikli kirjutamise mõte tuli pärast Eesti Ekspressis 13. IX ilmunud Karin Pauluse artikli “25 rida päriskultuuri ahistamisest” lugemist. Autor küsib, miks kultuuriministeerium ei reageeri teistele saavutustele kultuurivallas samuti kui spordisaavutuste puhul: miks sport lõikab nii suure tüki kultuuriministeeriumi eelarvest? miks meedias laiutavad paksuks söödetud sumokad, ennast vigaseks sõitnud motomehed ja madalalaubalised higistajad? Päriskultuur sellesarnast vastukaja nii finantsilisest kui kultuuripoliitilisest aspektist ei saa. 20. IX juhtusin Vikerraadios…
-
Täna õhtul kell 18 avatakse Rüütelkonna hoones Toompeal kunstimuuseumi vanas majas Tallinna noorte kunstnike biennaal. Noored loojad Baltimaadelt, Skandinaaviast, Venemaalt, Ukrainast, Ida-Euroopast, Saksast, Taanist, aga ka Moldovast ja Islandilt on loomas regionaalset kunstisuhtlusplatvormi, mis vabastab kohustusest iga jumala kahe aasta takka käia Veneetsia biennaalilt tuld toomas. Rahvusvaheline kunstisündmus meie endi koduõuel, magneedina liitmas regiooni kohalikke kunstiareene üheks avaramaks mänguväljakuks, millel jagub hingamisruumi ja mõtlemisvabadust.
Biennaali korraldamise eesõigus…
-
Ma ei tea, kui palju ja milliste sõnadega võisid tallinlased (kellest igaüks kindla peale oli juba siis arhitektuuriekspert hetkest, mil esimesed sammud kahel jalal tegi) sada aastat tagasi kolmes kohalikus keeles Saarist sõimata, et ta projekteeris mõõdutundetult suure, pompoosse, Tallinna vana armsa paekiviromantikaga ebakõlalise hoone. Või said sõimata hoopis rahvusvahelise konkursi võitnud Vassiljevi ja Bubõri jooniste järgi Saarise majast üle tee teatrihoone rajanud “ahned välismaalased”. Vaevalt,…
-
Kultuuriministeerium kuulutab välja Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaga seotud romaani- ja näidendivõistluse.
Võistluste eesmärk on tähistada Eesti Vabariigi juubelit patriootilis-ajalooliste teostega, mis väärtustavad meie võitlust iseseisvuse eest ning Eesti kultuurile üle aegade omaseks olnud rahvusromantilisi ja realistlikke traditsioone.
Näidendivõistluse võitnud teose suurejoonelise vabaõhulavastusega avatakse 2008. aasta novembris pidulikult uus Vabadussammas Tallinnas Vabaduse väljakul. Romaanivõistluse võitnud teos kingitakse kõigile 30 000 järgmisel kevadel gümnaasiumi ja ülikooli lõpetavale noorele.
Vabariigi…
-
Ilmselt on üks põhjusi see, et me pole veel selgeks mõelnud, kuidas ebavõrdsusest rääkida, kuidas seda mõista ja millega seostada. Pikka aega turumajandusliku ühiskonnaga riikides on ebavõrdsus rutiinne nähtus, millest räägitakse avatult ja liigsete emotsioonideta. Meil peetakse selle teema puudutamist kuidagi häbiväärseks, piinlikuks. Nagu aastakümneid tagasi ei räägitud avalikult süüfilisest. Selliste küsimuste puhul, kus vaba debatt puudub, hakkavad levima sissetallatud mõttemallid ja stereotüübid. Kõnelejad ja kirjutajad…
