-
Tänaseks ei õpi üldhariduskoolis enam keegi, kes oleks olnud õpilane 12 aastat tagasi, kui koolides algas tiigrihüpe infoühiskonda. Need inimesed on tänaseks aktiivsed täiskasvanud ühiskonnaliikmed, arvestatava mõjuga meie igapäevaelu kujundamisel. IKT infrastruktuuri osas on Eesti Euroopas tubli keskmik, meil on ettekujutus oma tehniliste oskuste tasemest. Kuivõrd aga oli võimalik ette näha infoühiskonna pealetungi sotsiaalseid tagajärgi? Eriti neid negatiivseid, millest praegu iga päev räägime, alustades anonüümsest vihkamisest…
-
Üldiselt võikski sotsiaalsed tunded jaotada kaheks: isiklikku mõnu ja heaolu taotlevad individualistlikud (mina)tunded ja empaatial ja kaastundel põhinevad, altruistlikud ja kollektiivsed (meie)tunded. 90. aastate alguse Eestis ei saanud suurimaks probleemiks majandusraskused, vaid see, et Laulva revolutsiooni idealistlik tundetulv osutus rahaloogika ees äkitselt mõttetuks ja väärtusetuks. Solidaarsusel ja inimlikul empaatial põhinevad meie-tunded, mis veel hiljuti olid au sees, muutusid üleöö naeruväärseks. Hinda läks võimukas egoism. Võimulolijate sõnavõtud…
-
Selliseid konstruktsioone võib ehitada lõputult ja seda iga inimesega seoses. Mis siis veel rääkida üleüldisest ajaloost, mille kujundajateks on üksikute suurte isiksuste kõrval miljonite elu. Kas selles kaootilises, summaarses ajaloos saabki olla mingeid seaduspärasusi või on kõik üks lõpmatute juhuste jada? Ning, kuidas lahendada fataalse ettemääratuse ja vabaduse dilemma? Teades näiteks, et muistse Mesopotaamia inimeste saatuse olid jumalad juba enne sündi kindlaks määranud ja saatuste raamatusse…
-
Aga kumb ta siis rohkem on, see raamat, kas ilu- või tarbeese? Mõlemat, ja seetõttu ta ka võistleb kõigi teiste esemetega meie tähelepanu pärast vähemalt kahes kategoorias. Iluasjana konkureerib raamat portselaningliga koha pärast kaminasimsil, ikebanaga diivanilaual ja disainvaasiga klaasitagusel riiulil. Tarbeesemena aga võistleb ta kõigi teiste tarvilike asjadega, alustades raadiost, televiisorist ja arvutist kui meediumist ning lõpetades autoga. See viimane on neist kõige hullem konkurent ja…
-
Kui 1978. aastal tulid NLKP ja seltsimees Brežnev isiklikult iga-aastasele mõttele tarbekaupade hindu „oluliselt” langetada ja mõne kauba hinda korrigeerida, hakkas kohv, mida paisati niikuinii harva lihtsurelike poodi, senise nelja ja poole rubla asemel maksma 18 („Robusta”) ja 20 („Arabica”) rubla. Tüüpilise haritlase netokuupalk küündis tollal ehk pisut üle 100 rubla. Niisiis oli võimalik kuupalga eest hea õnne korral soetada 5-6 kilo kohvi. Vähe sellest, et…
-
läbi igikeltsase isamaa.
Moto on soome luuletajalt ja muusikult Juice Leskiselt minu kohmakas tõlkes. Mingil kummalisel põhjusel pole – peale paari laulu kirja- ja ühe võru keeles – seda soome luule geeniust minu teada eestindatud. Sellest on äärmiselt kahju ja see osutab taas meie tööpõllu laiusele naabrite kultuuri vahendamisel.
Leskiselt olen valinud muudki oma tänased pidepunktid. Ja need ei piirdu ainult lauluga „Eesti (On my mind)”, lauluga, mis…
-
On hea, et Gandhil ei tekkinud mõtet kahe maailmasõja vahelisel perioodil külastada Eestit, sest tõenäoliselt oleks Eesti kui Briti-sõbralik maa Gandhi vastvõtmisest keeldunud. Sestap pole meil täna õnneks põhjust ka sellepärast häbi tunda. Küll on põhjust tulevikus häbeneda tänastel poliitikutel, kes on söandanud dalai-laamat piiluda vaid ukseprao vahelt.
Samas võiks Tiibeti toetamine ometi vastata igati Eesti sisimale loomusele, sest Nõukogude Liidu poolt okupeerituna olime me täpselt…
-
Niisugune varieeruvus tuleb ilmsiks siis, kui läheneme keelele instrumentaalsest, n-ö otstarbekast otsast. Ometi on keelel veel teinegi ots, kus tema otstarve pole nii silmanähtav. Igapäevases pruugis tuleb see kõigepealt välja naljade, mängude, maskeeringute kujul; iga keelega saab mingil määral peitust mängida, luisata, fantaseerida, nii et mõne aja pärast kaob tema tavaline vahendajaroll. Keel kerkib ise esile. Selgub, et keeles on veel midagi, et ta on ka…
-
Kuuldavasti läks „Jumala ajalugu” ingliskeelses maailmas väga hästi kaubaks. Aga Karen Armstrongi jaoks ei ole see äri nagu tavaliselt. Asi on isiklik, tema kogemused religiooniga on vahetud ning see annab tekstile omamoodi veenvuse ja paneb ka lugeja kaasa elama. Autor on siiski seitse aastat oma parimast noorusajast veetnud nunnana, konvendist lahkunud teadmisega, et on igasuguse jumalaga lõpparve teinud, üritanud läbi lüüa kirjandusteaduses, kannatanud aastaid diagnoosimata epilepsia…
-
XX sajandi jooksul on Eesti elu täielikult teisenenud. See puudutab ka religiooni rolli eestlaste elus ning kirikut kui institutsiooni. Veiko Vihuri selle aasta 7. novembril kaitstud doktoritöö käsitleb üht suhteliselt valget laiku Eesti kirikuloos. Piiskop Rahamägi oli mitmekülgne mees, nii et tema elu ja tegevuse analüüsimine tingis ja võimaldas dissertandil kogu iseseisvusaja kirikuelu arenemiskäigu esitamise.
Uurimuse esimeses peatükis antakse sisutihe ülevaade Hugo Bernhard Rahamäe (1886–1941) kujunemisaastatest, tööst…
