-
Kuigi pealiskaudsuses ning üle-nurga-tegemises Maasikut küll kuidagi süüdistada ei saa. Arne Maasik on võtnud Kunstihoone näitust väga tõsiselt: teinud mitmeid ülitäpseid plaane, kuidas kõik peab välja nägema, kutsunud kuraatoriks Karin Pauluse, et rõhuasetused ning visuaaliat toetav (selgitav) tekst oleksid paigas, ning kujundajaks Urmas Luure, et iga kujunduslik nüanss oleks täpselt välja timmitud, tausta ja fotode toonid-kontrastid tasakaalus (nii tuli Kunstihoone suur saal üleni mustaks värvida).
Kuid…
-
See koht, mille keskmes oli veel paar aastakümmet tagasi kirjandus, ei ole täitmata. Liberaalset avalikkust täidab tekstide ja sõnumite mass, millest suure osa moodustab verbaalne ja visuaalne müra. On mõned institutsioone esindavad privilegeeritud üksikkõnelejad, kelle puhul maagiline, ühendav kõneviis on oodatud ja isegi kohustuslik tänagi, aga need ei ole enamasti seotud kirjandusega. Tänase kirjanduse valitsev kõneviis on dekonstrueeriv ja sarkastiline ning avalikkuse keskmesse pääseb see juhul,…
-
Professor Willke, olete rõhutanud kahte aastaarvu eriti põhjapanevana sotsioloogia arengus: 1968 ja 1989. Selgitage palun, miks tähistavad veelahet just need daatumid.
1968. aasta tähistab sõjajärgse Euroopa kivinenud struktuuride purunemist pärast Vietnami sõja hävingut. Kriitika osutas demokraatia iganenud piirangutele, mis puudutasid eriõigustega gruppe ja välistatud ühiskonnakihte. Ühel ajaloolisel hetkel muutus sotsioloogia peaaegu asjakohaseks, toetades analüüsi, kriitika ja alternatiivsete stsenaariumide abil õiglasema ja demokraatlikuma ühiskonna kujunemist.
1989. aasta…
-
Uus aeg sünnitavat aga ka uusi utoopiaid. Willke väidab, et modernseim neist on puhta turu utoopia, millele on ruumi teinud hinge vaakuv sotsialism ja liigsuurte lubaduste all kannatav heaoluriigi ideaal. Ehkki mõte kõik korda seadvast turust pole kaugeltki uus, annab üleilmastumine kõikehõlmava turu unistusele Willke arvates sootuks uue näo: tehnoloogia kahandab ruumi, koha ja vahemaa tähtsust sedavõrd, et turu-utoopia tuumaks saab kohatuse (Ortlosigkeit) idee, utoopiast enesest…
-
Esimene nädal oli talle raske. Lapsed vahtisid varjamatult, täiskasvanud piidlesid pigem vargsi. Alguses tundus see mu kihlatule ebameeldiv. Kõige hullem oli viis, kui veetsime ühe nädalavahetuse Narvas, kus me ei näinud ainsatki mustanahalist. Esimese nädala jooksul lugesime Tartus kokku kaks ning Tallinnas ühe mustanahalise inimese. Lõplik tulemus pärast kahekuist Eesti pinnal viibimist: viis Aafrika päritolule viitava välimusega inimest ning umbes sama palju Aasia päritolu inimesi.
Eesti immigratsioonipoliitika…
-
„Pikk on see tee, mille saak läbib kehas. Sel teel imetakse ta aegamisi tühjaks; kõik, mis temast kasutatav on, imetakse välja. Üle jäävad väljaheited ja hais.
See iga animaalse võimuvõtmise lõpul seisev toiming on kõnekas võimu olemuse mõistmiseks üldse. Kes tahab inimeste üle valitseda, see püüab neid alandada, murda nende vastupanu ja võtta neilt kavalusega nende õigused, kuni nad on tema ees abitud nagu loomad. Ta kasutab…
-
Ilmselt pole lugejatele suurt tarvidust üle korrata, mis on liberalism ja neoliberalism. Lühidalt: liberalism sündis poliitilise ideoloogiana XVIII-XIX sajandil, neoliberalismiga tähistatakse klassikalise liberalismi ideede taassündi XX sajandi viimasel veerandil. Nii klassikalise kui neoliberalismi puhul on põhimõteteks minimaalriik, vaba turg, indiviidi vabaduste ja õiguste ülimuslikkus, võimaluste võrdsus ja võrdsus seaduse ees (majanduslik võrdsus pole seejuures oluline), rõhumine kodanikuvabadustele ja demokraatiale. Olgu kohe öeldud, et rahvuslus ja liberalism…
-
Utno koostatud raamatus on vaatluse alla võetud eestlased naabermaal Lätis. Juba seda asjaolu tuleks pidada tänuväärseks, sest kõigi lähiregiooni riikide ja rahvastega võrreldes teame me lätlastest ilmselt tõepoolest kõige vähem. Miks on see nii, on jäänud vähemalt minule suures osas arusaamatuks.
Kuid 1940. aastast peale oleme olnud ju saatusekaaslased peaaegu kõiges, nii heas kui halvas, ja midagi seesugust nagu sõjaeelsetel aastatel pole uue iseseisvusaja lühiloost enam…
-
HALLAS-MURULA, KARIN. 1960. aastate arhitektuurist, ajast ja vaimust. (Vestlevad Udo Ivask, Karin-Hallas-Murula ja Reet Varblane,) Nr 32, lk 8-9.
HALLAS-MURULA, KARIN. Albumitäis algkoolimaju. (Lembit Andreseni raamat.) Nr 13, lk 18.
HALLAS-MURULA, KARIN. Eesti riik ja arhitektid. Nr 8/9, lk 9.
HALLAS-MURULA, KARIN. Maja, mis on sümbol. (Ants Heina raamat EÜSi hoonest Tartus.) Nr 37, lk 13.
HALLAS-MURULA, KARIN. Sloveenias on arhitekt Jože Plečniku aasta. Nr 14, lk…
-
Eesti inimesi ei puuduta religiooniturism, mis on praegu maailmas kõige kiiremini kasvav turismiharu (Ärileht 12. XII 2007, lk 13). International Conference on Religious Tourismi hinnangul toob see sisse 18 miljardit dollarit aastas. Summa on pigem liiga tagasihoidlik, eriti kui arvestada, et Maailma Turismiorganisatsioon annab ainuüksi iga-aastaseks palverändurite hulgaks 330 miljonit inimest.
Piir tavalise turismi, religiooniturismi ja palverännakute vahel on muidugi hägune. Täpset statistikat ei ole ja hinnangud…
