-
Kui tegeliku pornograafia levikul Internetis on kehtestatud mõningaid juriidilisi piiranguid, siis võiksid Eesti Interneti-kommentaare haldavad firmad oma hea nime säilitamiseks luua kas või sümboolsed piirangud kommentaaride lugemiseks ja kirjutamiseks, nagu on teinud Eesti Päevaleht, nõudes sisselogimist. Kuna Delfi portaal on vägagi sõltuv anonüümse kommenteerimise võimalusest, siis võiks too kaaluda hoopis kommentaaride lugemise piirangut, näiteks sisselogimise nõudega. Nii vähemalt ei satu lugema see, kes lugeda ei taha.…
-
Ajakirjanduslik avalikkus tähendab teatud paljundatud valikuid ja tõlgendusi. Ajakirjandust teevad inimesed ja nende käes on tõesti niite ja hoobasid. Interneti-ajastul mõjutab olukorda ka puhas mehaanika: paljundatud tekstide sõnum võimendub, hoolimata kirjutaja moraalsest legitiimsusest või kompetentsusest. Meedia jaburaimaks, kommertsiaalse taustaga valikupõhimõtteks võiks pidada n-ö loodusõnnetuse mudelit: mitte ainult õnnetuste, vaid mis tahes ühiskonnaelu sündmuste serveerimist moel, mis rõhutab sündmuse fataalsust, kriminaalsust, dramaatilist iseväärtust, valgustamata põhjuslikke seoseid ja…
-
Endine gaasivabrik Amsterdami elamurajoonis on ümber ehitatud kultuuritehaseks. Industriaalne keskkond, monumendid ja modernne park moodustavad multifunktsionaalse ruumi kultuuriürituste korraldamiseks ja vaba aja veetmiseks. Kultuuritehase kompleksi kuuluvad gaasihoidlast tehtud kontserdisaal, tosinkond kontorit, ruumid suurte ja väikeste ürituste, baaride, restoranide, kino, teatri jne jaoks. Kristiina Reidolv
Ehkki loomemajanduse mõiste ei tohiks ühelegi kultuurihuvilisele enam võõras olla, ei ole ka arutelu selle sisu üle saanud päris igapäevaseks asjaks. Aeg-ajalt korraldatakse…
-
Erinevad lähenemised, taotlused, mehhanismidLoovuse ja kultuuri iseenesliku väärtuse kõrvale tõusnud kultuuri instrumentaalse tähtsuse tunnustamise tõus sundis arengu kavandajaid mõtlema varasemast konkreetsemalt sellele, kuidas loovuse ja kultuuri kaudu ja abil on võimalik arendada teisi valdkondi ja saavutada muid taotlusi.
On võimalik rääkida nelja tüüpi taotlusest, lähenemisest, mida püütakse saavutada loovuse ja kultuuri arendamise kaudu. Esiteks, majanduslikud taotlused: tõsta konkurentsivõimet, luua juurde töökohti jms. Teiseks: keskkondlik-ruumilised taotlused, mis…
-
Amsterdam sai 2003. aastal valmis linna kultuurilise arengu tee kuni aastani 2015. Visiooni väljatöötamisse oli kaasatud väga palju huvigruppe. Visioon ise on suhteliselt üldsõnaline ega sisalda tegevusplaani. Strateegiat pole poliitilisel tasandil üldse Amsterdamis vastu võetud, sest eeldatakse, et nii pika aja jooksul muutuvad prioriteedid liiga palju.
Tegevusplaani koostavad vastavalt visioonile ja viivad ellu konkreetsed organisatsioonid ja institutsioonid. Nendele organisatsioonidele annab riik või linn oma kindla vastutusala, mille…
-
27. ja 28. märtsil esinevad Tartus konverentsil „Loomemajanduse võimalused Eestis” ka mitmed Hollandi kultuurielus mõjukad tegelased. Alljärgnevalt arutlevad mõnel Eestigagi paralleele tõmmata võimaldaval teemal Hollandi majandusministeeriumi loomemajanduse vanemnõunik Jasper Kraaijeveld ning kunstnike, kultuuri ja ettevõtlusega tegeleva riikliku organisatsiooni Kunstenaars&CO esindajad Joost Heinsius ja Lucie Huiskens ning Amsterdami piirkonna loovlinnade võrgustiku (CCAA) esindaja Robert Marijnissen.
Jasper Kraaijeveld on varem tegutsenud ka Disney ajakirjade tootmisjuhina ning hollandi ja belgia…
-
Aaviku geenius
Eks tunta Aavikut mitmetahulise tegevuse järgi. Peale tuntuima – tõhusa sõnaloome – jõudis ta programmiliselt ja süstemaatiliselt uuendada paljutki eesti vormimoodustuses. Ühtlasi oli Aavik osav keeleuuenduse mainekujundaja, levitades oma aateid ja vaateid menukirjanduse abiga. Mööngem, et noored inimesed, kes keeleuuenduse teooriat ja keelekorralduse praktikat koolitunnis mõttetuks ajaraisuks pidasid, said Aaviku keelepruugi ja uudissõnad märkamatult külge isukalt roima-kirjandusele kaasa elades.
Eesti kauaaegseim Aaviku-uurija Helgi Vihma ütleb usutluses…
-
-
See väide annab Maret Maripuu puu taha läinud afäärile hoopis teistsuguse värvingu. Niisiis, tuleb välja, et see seaduseelnõu ei tulene mitte majanduslikust paratamatusest ega ka ebamäärasest vajadusest kellegagi konkureerida, nagu väideti, vaid väljendab hoopis teatud poliitilist meelsust. „No nüüd me siis räägime!”, võiks parafraseerida ühte tuntud näitlejat. Järelikult võib öelda, et teistsuguse poliitilise tahte korral saaks ka teisiti.
Tööseadus ja klassiviha
Aga sellega meie tubli peaminister ei piirdu.…
-
Eesti keel kui riigikeel, asjaajamise keel ja õpetuse keel olid põhiseaduses varemgi kirjas, ent vahest alles nüüd, kui eesti keel on nimetatud meie tõotuses, saab igaühele selgeks, et keel on osa meie põhiseaduslikust korrast. Keel kohustab ja keel on kohustus. Keeleta pole riiki ja meie riigi üks alusmõtteid on keel. Eesti riik saab olemas olla ainult eesti keeles.
Ühtlasi on eesti keel selle maa kõige suurem ja…
