-
Tartu ülikooli ajaloost on viimasel 200 aastal kirjutatud palju ja üsna ühtemoodi, sest paljud uued kirjutatakse enamasti veel suurema hulga vanemate järgi. Ka Erich Donnerti raamat ei torka millegi erilisega silma. Raamatus on kaks suurt ja kaks väiksemat osa. Sissejuhatav lühipeatükk on XVII-XVIII sajandi Tartu-Pärnu ülikoolist ning põhjalikumalt XVIII-XIX sajandi vahetusel Tartu ülikooli taastamise üle peetud diskussioonidest.
Esimene sisuline peatükk on pühendatud ülikooli üldisele ajaloole 1802–1918,…
-
On ilmselge, et konkursi imetlusväärsete lubadustega võitnud projekt jääb lubaduste täitmisel hätta. Ühestki materjalist massiivne rist ei anna edasi vabaduse ega võidu ideed, vaid väljendab hoopis teatavat tundetut, ebaküpset arrogantsi. Kuna see ei toimi ka sümboli või ikoonina, paistab see naiivne ja pinnapealne ega paku meile erilist elamust. Vabadus ei ole midagi juhuslikku. Olles osa rahva kollektiivsest mälust ja vaimust, heliseb vabadus iga inimese hinges nii…
-
Lihtsustatult võiks öelda, et Interneti-ajastu esimesel perioodil sarnanes sealne info pigem trükimeediaga, saitide sisu oli institutsioonide ja väikese seltskonna kontrolli all ning teised olid passiivsemad kasutajad. Uuemat osa web 2.0 saab iga kasutaja uue informatsiooniga täiendada. Web 2.0 viitab ühtlasi ka tehnoloogiale, mis võimaldab veebilehel andmeid pidevalt uuendada. Enam ei ole peamine info otsimine, vaid pigem selle täiendamine. Veeb kui avaldamismeedium ja suhtluskeskkond on avanenud igaühele…
-
Näguripäevad hingavad kuklasse tõesti: esimesena toidukriisina, mille arvukate põhjuste hulgas on kliimamuutustest põhjustatud ikaldused, naftahinna tõus, biokütus ja eduka turukapitalismiga rikastuva Hiina keskklassi kasvanud nõudlus loomaliha järele. Tulemuseks on põhitoiduainete, näiteks vilja, riisi, aga kaudselt ka kõikvõimaliku leivakõrvase hinnatõus. See tabab kõigepealt neid, kelle sissetulekust läheb suur osa toidule. Paljudel arengumaadel on see 50–70% tuludest – võib kujutleda, mida sel juhul tähendab toiduainete hinna kerkimine poole…
-
Rohkem saab öelda demokraatia toimimise kohta. Riigid asuvad ikka samas jões ning ka tegurid, mis mõjutavad poliitilisi režiime, on põhimõtteliselt needsamad, kuigi välispoliitilise kliima mõju on varasema ajaga võrreldes järsult kasvanud. Viimase mõjukuse demonstreerimiseks mõelgem kahe seisukohavõtu tähendusele. Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland, üks Eesti kõrgemaid riigitegelasi, on väitnud (EPL 27. III): „Lubage mul tuletada meelde, et viimase aasta jooksul on Riigikogu teinud olulisi seadusemuudatusi selleks, et…
-
„Universaalidest Juri Lotmani semiootika kontekstis” on Peet Lepiku doktoriväitekiri, mille autor eelmise aasta lõpus Tartu ülikooli semiootika osakonnas edukalt kaitses. Raamatu lõppu on lisatud kolm Juri Lotmani loengut teemal „Isiksuse ja ühiskonna semiootika”, need mängivad analüüsimaterjalina olulist rolli.
Raamatule lisab väärtust asjaolu, et tegemist on esimese täismahus eestikeelse monograafiaga Juri Lotmani kultuurisemiootika teemal. Võrdluseks mainin, et ingliskeelses kultuuriruumis leidub mitmeid Lotmani ideede käsitlusi, olgu nimetatud Edna Andrewsi…
-
On ilmselge, et konkursi imetlusväärsete lubadustega võitnud projekt jääb lubaduste täitmisel hätta. Ühestki materjalist massiivne rist ei anna edasi vabaduse ega võidu ideed, vaid väljendab hoopis teatavat tundetut, ebaküpset arrogantsi. Kuna see ei toimi ka sümboli või ikoonina, paistab see naiivne ja pinnapealne ega paku meile erilist elamust. Vabadus ei ole midagi juhuslikku. Olles osa rahva kollektiivsest mälust ja vaimust, heliseb vabadus iga inimese hinges nii…
-
Piia Ruber
-
Ma ei usu ka, et ükski Eesti sotsiaalteadlane poleks kunagi tulnud mõttele vaadata sõnaraamatust, mis on „kogukond”. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” II köite 2. vihik ilmus küll juba aastal 1992, aga mu teada ei ole Eestis sellest ajast midagi niisugust juhtunud, mis oleks võinud „kogukonnale” täiesti uue sisu anda. 1992. aasta seisuga oli kogukond:
„s. aj. 1. põhiliste tootmisvahendite ühisomandusel rajanev majandus- ja sotsiaalne üksus. Sugukondlik kogukond. Ls.…
-
Kõige primitiivsem demokraatiamudel seisnebki suurima segmendi ehk enamuse väljaselgitamises ja tema tahte teostamises. Klassikaline näide on Novgorodi veetše. Hääleõiguslikud kodanikud kogunesid veetšekella löömise peale kokku ning andsid karjumise teel vastuse veetše ette seatud küsimustele. Milline ettepanek või alternatiiv kõige kõvema kisa saatel heaks kiideti, see läks käiku. Juba sellel demokraatia algetapil omandasid suure tähtsuse sekundaarsed asjaolud, näiteks kopsumaht ja häälepaelte tugevus, aga ka tegutsemise kooskõlastatus ja…
