-
Milleks ümarlaud?
Riigikontrolli audit läinud sügisest oli see viimane taganttõukaja, mis asjad liikuma pani, aga lisaks riigikontrolli auditile keskendub ümarlaud kahe põhidokumendi kaasajastamisele. Need on muinsuskaitseseadus ja muinsuskaitseameti arengukava aastateks 2008–2011. Lisaks muidugi riigivõimu enda väide, et kui muinsuskaitse põhimõtetes ja ressurssides midagi otsustavalt ei muutu, siis on kümne aasta pärast hävinud pooled mälestistest.
Miks kaob, selleks on mitu põhjust. Alustuseks viis, kuidas riik ressursse muinsuskaitsesse suunab, näeb…
-
Tegelikkuses ei ole otsedemokraatia rakendamine sedavõrd lihtne nagu „Demokraatia diversiteet” (vt Sirp, 4.04.2008) võiks järeldada. Pigem on tegemist näiliselt lihtsa vahendiga, mis ometi nõuab hulgaliselt komplitseeritud eelduste täitmist. Max Weber on väitnud, et otsedemokraatia on rakendatav üksnes väikestes organisatsioonides ja väikesel territooriumil (soovitav, et mõlemad tingimused on täidetud), kus kõik liikmed tunnevad üksteist, neid on lihtne kokku kutsuda ning kõik käsitavad end sotsiaalselt võrdsena. Oluline rõhuasetus…
-
Alustame vabadusest. Kust tuleb meedia õigus ”pidada inimesele ajujahti”? Vastus on lihtne. Ajakirjandus ei ole ainult erapooletu vaatleja ja uudiste kirjutaja, arvamuste vahendaja ega tagantjärele analüüsija. Ajakirjandusvabadus tähendab meedia õigust ja kohustust prognoosida probleeme enne, kui need kätte jõuavad. Veel enam, ajakirjandusel on õigus selles tegevuses ka provotseerida ja liialdada. Sest tema roll on kutsuda esile diskussioone, vaidlusi, väitlusi.
Jah, muidugi, muidugi, aga kusagil on piir!…
-
Kes poleks juhtunud mõtlema, et „maailm on närukaelte liit heasoovlike inimeste vastu” (lk 5), või et „tüssamine on nii-öelda ühiskonnaelu hing” (lk 39), mille tõttu „igaüks otsib võimalust lüüa kaaslane pikali ja talle pähe astuda”? Ja kes pole ennast tundnud selles „igaühe võitluses kõigi ja kõigi võitluses igaühe vastu” (lk 112) ühena nendest üksikutest, „kes on määratud teiste hulgas igas asjas äparduma” (lk 26)? Säärastel hetkedel…
-
Hoopis vähem teatakse, et enne inkade ja asteekide impeeriume, tõelisi Uue Maailma suurriike, oli selles paigas aastatuhandete eest palju muinaskultuure, mille materiaalsed jäljed viivad hilispaleoliitikumi välja. Lauricocha matused Peruu Andide keskosa eelmäestikus ja Sierra de Chilca luustikud 4000 meetri kõrgusel Limast lõunas on meie Kunda kultuuri kaasaegsed. Caral, Ameerika vanim teada olev linn (ca 2627–2100 eKr) Põhja-Peruus, Giza püramiidide ja Sumeri linnade eakaaslane, edestas oma sealseid…
-
Tõnu Tender: Kinnitasid vana reeglit: naised armastavat kõrvadega. . . .
Minu värvikamad elamused on seotud lõunaeesti keelekujudega: Tartu ja Võru kandi keelega. Tallinn-Nõmme koolipoisina kuulsin Artur Adsoni võrukeelseid värsiridu, mis mulle väga erilisena kõlasid! Üliõpilaspõlves lummas mind Gustav Suitsu „Kerkokell”, hindan seda praegugi väga kõrgelt. Eesti iseseisvuse taastamise ajal kuulsin muusik Indrek Kalda ehedat ja mahlakat, äärmiselt kõlarikast ning vaimukat võrukeelset kõnet! Mulle avaldas muljet asjaolu, et keele…
-
Kui kaunikõlalised laused on kogutud, valivad keeleeksperdid nende hulgast välja kõnesünteesiks sobivad. Seejärel saadetakse valitud laused tekstina rahvusvahelistele partneritele, kes sünteesivad laused oma keele kõnesüntesaatoritega. Keeletalgud tipnevad sünteesitud lausete võrdlemise ja analüüsimisega ning tulemuste esitlemisega sügisel. Siis on igal huvilisel võimalus võrrelda kõnesüntesaatorite tulemusi ning leida eesti keele kõlalisi iseärasusi. Keelte võrdlusmaterjaliga antakse välja õppeotstarbeline helikandja.
-
ÕS 2006 õpetab, et ümber töötlema asemel peab kasutama tuletist töötlema (töö + -ta- = tööta; tööta + -le- = töötle) või ühendtegusõna ümber töötama. Liitega -le- moodustatud verb töötlema tähendab sama mis ümber töötama, seega teeb ümber-sõna lisamine tuletatud verbi liiaseks: sõnu on rohkem, kui arusaamiseks vaja läheb. (Et vahel valmistab raskusi verbi töötlema pööramine, olgu lisatud, et õiged vormid on töödelda : töötlen :…
-
Haridus- ja teadusministeeriumis käivad keeletalgud, kus otsitakse kaunilt kõlavaid lauseid. Need ei pea küll olema muidugi normikohased, kaunilt võib kõlada nii släng kui murdekeel. Siinkohal tuleb aga ette, et viimases Keele Infolehes (14. III, http://www.keelevarav.ee/keele_infoleht) ütleb Tiit Hennoste: „Häälduse puhul aga pole minu teada eesti keeles mingit hääldusnormingut olemas”. Ometi on valitsuse 2006. aasta 7. septembri määruses nr 196 kirjas, et „Kirjakeele norm on määratud õigekirjutuse,…
-
Keiser sai kuulda ühest vaimulikust mehest, vägevast ja ilmatu targast Zhuangzist ja otsustas ta oma õukonda nõunikuks meelitada. Saatis oma ametnikud ja käskjalad üle kogu maa laiali, aga Zhuangzid ei leitud kusagilt. Viimaks puutus kellelegi kõrvu, et Zhuangzi on täiesti silmatorkamatu, näeb välja nagu tavaline mees, tavalisest tavalisem, ja mitte miski temas ei viita vaimult suurele targale.
Keiser saatis siis välja uued hordid ametnikke ja käskjalgu otsima…
