-
Mis on hea elu?
Rääkides õnnest, tekib hulgaliselt küsimusi. Miks on mõned inimesed õnnelikumad kui teised? Kas on olemas õnne valem? Kas mõned inimesed sünnivad õnnegeeniga? Kas raha eest saab õnne osta? Kuidas on omavahel seotud tervis ja õnn? Vastamaks nendele küsimustele on muidugi kõigepealt vaja määratleda, mis on see õnn ja õnnelikkus. Aastatuhandete jooksul on filosoofid arutlenud selle üle, mis siis ikkagi on hea elu ja…
-
Läänemaailmas on juurdunud indiviidist lähtuv käsitlus. Mida rohkem inimene silma paistab, seda enam on põhjust juurelda tema õnne üle. Esimesed selged tähelepanekud isikupära kohta tehti XIX sajandi teise poole Ameerika kirjanduses ja teoloogias. Seal rõhutati üksikisiku tugevust ja tema eneseteostamise võimalust: õnne ja edu osaliseks saavad need, kes usuvad endasse ja natuke ka jumalasse. Seda laadi käsitluste puhul on inimese tahe vaba.
XX sajandi esimest poolt iseloomustas…
-
Sõnum oli ajastuspetsiifiliselt terav: kritiseeriti masselamuehitust, arhitekti taandamist inseneriks, otsiti aga ka võimalusi linnakeskkonna rekonstrueerimiseks ja organiseerimiseks, nähes ühe vahendina kaasaegset kunsti. Olulisel kohal oli arhitektuuriinstitutsiooni kriitika, samuti arhitektuuri väljendusviis, arhitektuurijooniste esteetika ja arhitektuuri sümboolne roll.
Viimase kümmekonna aasta ehitusbuum on toonud arhitektuuri taas avalike diskussioonide keskpunkti. Toonased eksperimendid ja sekkumised, mis olid suunatud arhitektuuri kontseptuaalsete ja esteetiliste võimaluste laiendamisele, nende utoopiad ja radikaalne kriitika modernistliku arhitektuuri…
-
Kuid mõelgem hetkeks Võnnu lahingule – madala intensiivsusega lahingutegevus Põhja-Lätis vältas siiski tervelt neli päeva. Eestlastel oli lahingutes kokku 8000 meest, 270 kuulipildujat ja 37 suurtükki. Vastasel pisut vähem mehi ja pisut rohkem rauda. Kuna Eesti lahingu võitis, tuleb arvata, et kalevlaste tabavusprotsent oli vastase omast pisut parem. Aga ainult pisut. Vastase kohta on teada, et oma 350 kuulipildujaga suutsid nad 4 ööpäevaga tabada 389 korda,…
-
Enamasti mõistetakse sõna „relvakultuur” all midagi käegakatsutavalt rakenduslikku ja eriti püstoli-püssi käsitsemise oskusi ja reegleid ning paremal juhul ka vastavat mõttelaadi tervikuna. Kuid see pole ilmselt kõik.
Ajalooline relv, nagu muugi meiega seotud asjade maailm, on kultuuripärandi loomulik osa. Relvade väljamõtlemisele ja tootmisele on kulutatud silmatorkavalt suur osa inimkonna vaimuandeist ja materiaalsetest võimalustest. Ja, mis parata, nii kiriku ehitamine kui suurtükkide valamine käis ikka ühtemoodi heas usus,…
-
Vähem tähelepanu on pälvinud naaberriigis Soomes ilmunud pamflett „Vene teesid” (Venäjä-teesit), sellelgi kõnekas alapealkiri, „Stabiilsus või vabadus”. Autoriks kauaaegne roheliste poliitik Heidi Hautala. Ta on üks Soome roheliste liikumise algatajaid ja vahepeal ka selle esimees olnud, tema poliitikukarjääri on mahtunud kaks Euroopa parlamendi ja mitu Soome parlamendi koosseisu. Presidendikampaaniad pealekauba, ühesõnaga: igati aktiivne ja häälekas tegelane roheliste nn inimõiguslaste tiivast. Seda on vaja rõhutada, kuna Lääne-Euroopa…
-
Paar käsku. Perioodiline trükitoode peab olema sisult, toonilt ja väljendusviisilt rahva elu üles ehitav ja kasvatav. Pealkirjad kirjutistel valitsuse jm riigi juhtivate organite tegevuse kohta peavad olema koostatud võimalikult jaatavas vormis. Ja enam keelde. Keelatud on avaldada kirjutisi, mis sisaldavad sihilikke lugupidamatuseavaldusi Eesti Vabariigis maksva demokraatliku (sic!) riigikorra, riigi juhtide, valitsuse, riigikogu jm kohta. Keelatud on otsitult mahategev toon riigiasutuste tegevuse kajastamisel, keelatud kirjutised, mis võivad…
-
Too teine diplomaat ilmselt vabandanud pole. Ja miks ta peakski? Eks väljendanud ta ju ausalt oma valitsuse seisukohti ning ausus on sageli diplomaatilisest viisakast keerutamisest etem.
Kaks saatkonnahoonet
Ausust ja täpsust kohtame ka Henning von Wistinghauseni mälestusteraamatus. Kohati kohtame ka vabandamist. Näiteks selliste asjade eest, et Saksamaa majandusringkonnad ei osanud pöörata tähelepanu tillukese koosseisuga Tallinna Botschaft’i asjalikele majandusaruannetele Eesti kohta. Mis omakorda võis olla üks põhjusi, et Saksamaa…
-
Eestisse suhtub Lucas sooja ja varjamatu poolehoiuga. Osalt on see tingitud ta isiklikest kogemustest: töötas ta ju 1990. aastate alguses Eestis ajalehe Baltic Independent tegevtoimetajana ja sõlmis sõprussidemeid paljude eestlastega, sealhulgas president Merega. Osaliselt tuleneb autori suhtumine aga veendumusest, et Eestist on Gruusia kõrval saanud üks „uue külma sõja” kahest tulipunktist. „Kui Kreml suudab murda Eesti, on ka ülejäänud Ida-Euroopa tulevik tume,” kõlab tema hinnang.
Pealkiri…
-
Rein Raua vestlus Yale’i ülikooli professori Immanuel Wallersteiniga
Kaks põhilist väidet, mis te Tallinna ülikoolis esinedes esitasite, olid üllatavad ja tekitasid ka enim küsimusi auditooriumis. Esiteks, et N Liidu kokkuvarisemine oli suur katastroof ka Ameerika Ühendriikide jaoks, sest viimane kaotas nii oma partneri vaenulikus dialoogis, mis aitas maailma jagada. See on üsna tavatu väide.
Jah, nii see on. Kui vaadata tagasi ajale, mil N Liit oli kokku varisemas,…
