-
Hiljuti Rahvusvahelise Inimkäitumise Ühingu XIX rahvusvahelisel konverentsil Bolognas peetud umbes 160s ettekandes oli peateemaks teaduslik vaade sugulisele atraktiivsusele ehk seksikusele. Ometi otsiti seletust ka paljudele teistele meie käitumise ja psühholoogia aspektidele, sealhulgas religioossusele. Alljärgnevas essees käsitlengi tänast olukorda religioosse käitumise teaduslikul selgitamisel.
Charles Darwini loodusliku valiku teooria (1859) seletab liikide tekkimist adaptatsiooni kaudu: geneetilised mutatsioonid annavad põlvest põlve loodusliku valiku materjali, kohasemad mutatsioonid ja geenikomplektid jäävad…
-
Muide, esmalt üksainus osutus, kuidas alghariduse puudujäägi lüngad võõras ainevallas võivad ka tõsise uurija viia täiesti vääratele järeldustele. Nimelt on Vadim Belobrovtsev oma pronksiöö analüüsis leidnud, et meeleavaldajate hüüded „Rossija! Rossija!” olnud meeleheitekarjed, mitte aga armastusavaldus Venemaa vastu. Uurija nähtavasti ei ole informeeritud, et juba ammu kõlab „Rossija! Rossija!” tema kaasmaalaste suust kõikidel maailma staadionidel ning et seda sorti meeleheidet väljendatakse kindlasti ka kõigil Pekingi võistlusareenidel.
Ent…
-
1938. aasta 2. märtsi varahommikul oli minu kohver pakitud. Tõttasin sadamasse, et astuda laevale, mis kuulus tookordsele Inglise-Balti laevaseltsile ja mis kandis nime „Balt-Tallinn”, et alustada pikemat reisi Inglismaa kaudu Pariisi, siit Viini, Berliini ja Varssavisse. Saatmas olid minu vanemad ja veel mõned sõbrad. Reisiseltskonda aga kuulusid minu vend Olev ja Ruut Tarmo Draamateatrist, Kaarel Karm ja mina „Estonia” teatrist. Oli küll juba 2. märts, aga…
-
Tõsi küll, see kõik näib veel eeldavat, et keegi on kuskil mõne raamatu siiski avanud. Vähemalt lähtub sellisest eeldusest prantsuse kirjandusteadlane Pierre Bayard, hiljuti ilmus tema väike käsiraamat „Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud” (2007, e. k Loomingu Raamatukogu, 2008, nr 18–20). Juba esimeses peatükis kuulutab Bayard uhkelt: „Ma ei ole kunagi „lugenud” Joyce’i „Ulyssest” ja on tõenäoline, et ma ei loe seda kunagi. Raamatu…
-
Selle aasta Vikerkaare kaksiknumbris 4-5 saame mõningase läbilõike neist Eesti ühiskondlikest mõtlejatest, kes kipuvad oma positsioonilt olema poliitilise establishment’i suhtes järjepidevalt kriitilised. Väga eripalgeliste (ja ka erineva taustaga autorite) analüüside ja arvamusavalduste koondavaks teljeks on läinud aasta 26. ja 27. aprillil aset leidnud tänavarahutused Tallinna kesklinnas ning mõningal määral ka mujal Eestis. Minu eesmärk ei ole retsenseerida kogu numbrit. Püüaksin pildile tuua ühe vormilise ühisjoone, mis…
-
Andrei Hvostov on autor, keda pole kerge käsitleda. Mitte sellepärast, et tegemist oleks kirjanduse kõrgklassi kuuluva rafineeritud teosega, mis keerab lugeja ajud krussi, vaid seepärast, et Hvostov defineerib end ideoloogina. Siin on risk sattuda libedale ja hoopiski kirjandusvälisele pinnale. Ideoloogina määratleb Hvostov end Postimehes 14. juunil ilmunud usutluses.
Hvostovi ideoloogia võib ilmselt ära tabada tema väites, et „Eesti ajaloost saab vabalt kirjutada, ilma et eestlasi mainiksid”.…
-
Tänavu sai esmakordselt kogetud üht ebameeldivat nähtust Viljandi folgil: nimelt käisid ringi inimesed kaubanduslike pakkumistega, pakkudes teenuseid, millel polnud mingit otsest seost ei folk- ega muusugusegi muusikaga. Ma ei teagi, kas nad tegutsesid koostöös folgiga või mitte, samuti võisid nad liikuda juba eelmisel aastal, jäämata lihtsalt silma. Igatahes ei taha ma Jaani kiriku ees murul lesides küll mingi kindlustuse või kinnisvara peale mõelda.
2
Üks silmajäänud reklaam aga…
-
Samal ajal kui progressivalvsad muinsuskaitsjad vanadel plaanidel kuivkäimlaid maha kriipsutavad, ehitatakse mujale uusi juurde. Õigesti ehitatud ja kasutatud kuivkäimla oli puhas ja haisuvaba juba sada aastat tagasi, rääkimata tänapäevast. Kes asja vastu huvi tunneb, võib guugeldada Internetis selliseid sõnu nagu „Biolan” ja „Separett”. Viimane toode tuli Eestisse hiljaaegu ning selle suvega on neid müüdud juba 30 ringis. Kuivkäimlaid on ikka veel vaja, sest iga maja ei…
-
Eraldi tahan välja tuua Arvo Pärdi autorikontserdi Tartus, Pärnus ja Tallinnas Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja ühe hinnatuma inglise orelikunstniku Christopher Bowers-Broadbenti kaastegevusel ning Paul Hillieri dirigeerimisel. Teenitult on just neid peetud maailmas Arvo Pärdi loomingu parimateks interpreetideks, mida kajastab ka 2007. aastal võidetud Grammy auhind heliplaadi „Da pacem” eest. Ettekandele tulevad seekord nii tuntumad teosed „Da pacem’i” kavast kui ka uuemad lood, värskeim teos on „Morning…
-
Nagu müüdi, nii ka osteti. Raporti meiepoolne koostaja Gunnar Okk turustas meie ajakirjandusele põhiliselt energiateemat, oma vana armastust. Ja seetõttu pole ka ime, et Eesti lehtedest võib küll lugeda kavatsusest teha Eesti-Soome ühine tuumaelektrijaam Eestisse, kuid mitte sellest, kes ja mis keeles seal tööle hakkab. Ega ometi inglise või vene? Või pigem ikka soome või eesti või uues, kontrollitud ahelreaktsiooni käigus sündivas ühiskeeles? Teisisõnu, kuidas võiks…
