-
Sümboli esitamine avalikus elus või ruumis on paratamatult seotud esteetiliste kategooriatega. Mäletan, kui lauluväljakul tuldi esmakordselt avalikkuse ette kümnete vanade ja ka uute sinimustvalgega, mille sinised toonid olid väga erinevad, mustad luitunud ja valged koltunud, uute lippude sinine aga hoopis toorevõitu. Sellal oli see loomulik: see oli elav ajalugu, side mineviku ja tuleviku vahel. Siis sinine toon standardiseeriti (teadaolevalt pahandusi põhjustanud sinimustvalgete trikolooride maalide maalija René…
-
Kinobuss andis juba eile Tallinna Politseipargis gaasi ja veeres Hiiumale. Täna Kõrgessaare seansiga algav tavapärane suvetuur saab sisse uue hoo. Sedakorda siis juba kaheksas ringreis toob maarahvani ruumilise kino ehk stereoskoopilised filmid, mis on eesti rahvale üsna tundmatud. Kuid neid filme, mille vaatamiseks jagatakse publikule spetsiaalsed prillid, on meil tehtud juba 1977. aastast, mil Elbert Tuganov tegi maailma esimese ruumilise nukufilmi „Suveniir”. Sellele lisaks näidatakse Kõrgessaare-Leisi-Pürksi-Võhma-Tootsi-Lelle…
-
Arvamisvabadus on hindamatu asi, kuid kui neid arvamusi sõnakaupa vaatama hakata, tekib rida küsimusi. Esiteks kaugemast ajast: mis provokatsioon, kes keda provotseeris ja kes sellele allus? Teiseks vägagi põhimõtteline küsimus lepingute igavikulisusest ja kolmandaks mitte vähem põhimõtteline – tabuteemadest ehk arvamisvabaduse valikulisusest. Selle hunniku otsa võib veel lisada hirmust ja hirmuta ennustused Venemaa tuleviku kohta.
Mäluvärskenduseks
Valitsus (toona Andrus Ansipi juhitud Reformi- ja Keskerakonna ning Rahvaliidu koalitsioon) esitas…
-
Regilaul oli poeetiliselt väga kõrgel tasemel
Kas ei ole samasugune lugu ka mõne teise Euroopa äärealade kultuuriga? Kas ei ole ka soome või eesti praegune kultuur samamoodi pseudoläänelik? Mõlema puhul võime jälgida, kuidas põline ja omapärane hääbusid, sageli lausa põlglikult kõrvale heideti, ja võeti omaks laenatud arusaamad ja vormid, mis tänini meile päris hästi ei sobi. Minu meelest illustreerib seda eesti luule ajalugu, siirdumine vanast regivärsist saksapärase…
-
Ja siis astuvad seda tolmavat teed mööda vanaema ja lapselaps. Suvitajad. Kohalikest hõõrumistest puutumata, suhtelises teadmatuses selle kohta, kes on keda halva pilguga vaadanud või kurja sõnaga riivanud, mida tegemata jätnud või kus pahateo korda saatnud. Ning korraga avanevad pahurate majade uksed ning segaduses jalutajad külvatakse üle kommide, lillede, moosipurkide ja lahkete sõnadega.
Kinkimise ja vastastikuse helduse mõistmine on inimesi uurivates teadustes olulisel kohal: inimolendid vajavad…
-
Ma ei pidanudki kaua otsima. Mäletasin, et see oli endiselt jõupaberist A4-ümbrikus, ülikooliaegsete semiootikakonspektide vahel ning isegi kolimissegaduses olin kandnud hoolt, et ümbrik liiga sügavale muu paberi ja kaustanduse alla ei mattuks. Iga hetk võis toda kaheks murtud ajalehekülge sealt vaja minna. Lõppude lõpuks olin tänu sellele esseele mõistnud, mis mõte mu filoloogiaõpinguil on. Essee oli ilmunud Postimehes 8. juulil 1996. aastal ning kandis pealkirja „Keelevaikus”.…
-
Kirjastuses Tänapäev välja antud Pierre Bourdieu’ „Visandusi eneseanalüüsiks” võib esmapilgul tunduda autori loomingu terviku seisukohalt veidi marginaalse teosena ja lühiduse põhimõttest lähtuva tõlkevalikuna, asetudes niimoodi ühte ritta oma eestindatud eelkäijatega „Meeste domineerimine” (Varrak, 2005) ja „Televisioonist” (Perioodika, 1999). Kui „Praktilised põhjused” (Tänapäev, 2003) välja arvata, on selle väidetavalt maailma enim tsiteeritud sotsioloogi toekamad teosed seni ju tõlkimata. Teiselt poolt on aga „Visandusi. . . .” suurepärane teos tutvumaks traditsiooniga,…
-
Eestisse suhtub Lucas sooja ja varjamatu poolehoiuga. Osalt on see tingitud ta isiklikest kogemustest: töötas ta ju 1990. aastate alguses Eestis ajalehe Baltic Independent tegevtoimetajana ja sõlmis sõprussidemeid paljude eestlastega, sealhulgas president Merega. Osaliselt tuleneb autori suhtumine aga veendumusest, et Eestist on Gruusia kõrval saanud üks „uue külma sõja” kahest tulipunktist. „Kui Kreml suudab murda Eesti, on ka ülejäänud Ida-Euroopa tulevik tume,” kõlab tema hinnang.
Pealkiri…
-
Rein Raua vestlus Yale’i ülikooli professori Immanuel Wallersteiniga
Kaks põhilist väidet, mis te Tallinna ülikoolis esinedes esitasite, olid üllatavad ja tekitasid ka enim küsimusi auditooriumis. Esiteks, et N Liidu kokkuvarisemine oli suur katastroof ka Ameerika Ühendriikide jaoks, sest viimane kaotas nii oma partneri vaenulikus dialoogis, mis aitas maailma jagada. See on üsna tavatu väide.
Jah, nii see on. Kui vaadata tagasi ajale, mil N Liit oli kokku varisemas,…
-
Non Grata Kunstikonteineri koostöö Kultuuritehasega on vilja kandnud, seda täiesti silmaga nähtaval ja käega katsutaval tasandil. Ühendati oma jõud ja vahendid, valmis uus galerii, mis avati samal päeval „Diverse Universe” raames koos Non Grata videonäitusega, mis koosnes möödunud aastate festivalide dokumentatsioonist ning vabast lavast kunstnikele oma teoste esitlemiseks. Tegemist oli kogu festivali ühe rahulikuma ja ohutuma osaga. Pehmes tugitoolis suure kinoekraani ees ja Eesti Televisiooni 60ndatest…
