-
Vahur Laiapea on oma varasemateski dokumentaalides „Tummfilm kurdist tüdrukust”, „Hing on sees”, „Inimene pole kala”, „Teisel pool pidalitõbe” käsitlenud puudega inimeste ja nende pärast muretsemise teemat, seni viimases töös „Ilusad inimesed” vaadeldakse vaimupuudega noori ja seda, kuidas nende eest hoolitsetakse.
Elementaarsed tõed
Alustaks mõnest elementaarsest tõest.
Filmindus on kunstiliik, mis peaks vaatajas esile kutsuma eelkõige emotsioone (erandid välja arvatud). Nii on „Ilusate inimeste” (ja Laiapea varasemate tööde) puhul see…
-
1938. aasta 2. märtsi varahommikul oli minu kohver pakitud. Tõttasin sadamasse, et astuda laevale, mis kuulus tookordsele Inglise-Balti laevaseltsile ja mis kandis nime „Balt-Tallinn”, et alustada pikemat reisi Inglismaa kaudu Pariisi, siit Viini, Berliini ja Varssavisse. Saatmas olid minu vanemad ja veel mõned sõbrad. Reisiseltskonda aga kuulusid minu vend Olev ja Ruut Tarmo Draamateatrist, Kaarel Karm ja mina „Estonia” teatrist. Oli küll juba 2. märts, aga…
-
Ma kulsin et mingid kuradi kuldurnikud raisk varasdavad rahva ühisvara. Et mingi kirjatsura saab endale kulka kulul arvudi ja puha. No mida kuradit teeb kirjatsura arvudiga ma küsin? Ega ta mingi raamadupidaja pole. Tehgu kõgepealt TÖÖD raisk leidku endale korralik TÖÖ, siis tulgu rahva raha nõudma. Inimesed nälgivad, eelarvega häda, kunstiinimesed pidutsevad, need asiad ju odse seotud!
Vot Kreizberg onn mees! Kui ikka tema üdleb, et…
-
„1927. aastal vaieldi raha jagunemise üle erinevate sihtkapitalide vahel, nõukogu töökorra üle ja toetuste määramise otstarbekuse üle. Kultuurkapitali nõukokku hakkasid kuuluma riigikogu liikmed, enamasti ministrid. Sellele eelnes arutlus võimaliku põllumajanduse sihtkapitali, isegi metsa- ja seakultuuri sihtkapitali loomisest. Ettepanekud jäid siiski rahuldamata, kuid kompromissiks kuulus Kultuurkapitali nõukokku mõnda aega põllumajandusminister. 1. novembril 1927 võeti vastu uus Kultuurkapitali seadus, mille järgi 50% jaotatavast rahast läks valitsuse käsutusse. Nõukogus…
-
Pettus võib juhtkiri ju olla, üldjuhul pikema mõjuta samuti, aga siiski häiriv ja solvav. Mingis kriitilises olukorras, kus otsustamisel on kaalukeeleks üksainus hääl, võib aga laimava meediakampaania järelmõju saada tervele eluvaldkonnale saatuslikuks.
Kirjanik ja kunstnik, helilooja, näitleja ja režissöör seisavad praegu Äripäeva ning Postimehe toimetuse ees (viimane on küll juba pisut tagasi tõmmanud), nagu nad seisaksid öisel tänaval näomaskides kurjategijate jõugu ees. Ükskõik, kuidas ja mida sa…
-
Miski on XX sajandi viimasel kolmandikul Ameerika kodanikuühiskonnas muutunud. Vanad kodaniku- ja seltsielu vormid näivad olevat lagunemas, uued aga ei seo inimesi enam vahetus silmast silma suhtluses. Inimesed ei tunne end turvaliselt, elu tundub külmem, üksildasem, kõledam. Kas see muutus on tõeline või kujuteldav, mis seda põhjustab ja kas see võib osutuda ohtlikuks Ameerika demokraatiale? Need on küsimused, mida uurib Harvardi ülikooli tunnustatud halduspoliitikaprofessor Robert Putnam…
-
Üldiselt on Eesti avalikus ruumis au sees olnud pigem mütoloogiline kui objektiveeriv ja struktureeriv tüpoloogiline mõtlemine. Kas leidub kusagil tsiviliseeritud riikides selliseid „ühiskondliku tellimuse” tulemusena aja(loo)masinast välja kargavaid poliitilisi „kolle”, selliseid mõõdutundetuid helge tuleviku kuulutusi ja fanaatiliselt märgistavaid kampaaniaid, nagu seda on kuulda ja näha saanud kodutanumal? Ka on raske kujutleda, et kusagil kultuurriigis leiduks sellisel hulgal proletaarset kultuuriviha, millega anonüümsed netikommentaatorid ikka ja jälle kostitavad…
-
2005. aastal prantsuskeelsena ilmunud ning tänavu eesti keelde tõlgitud Milan Kundera esseeraamatus „Eesriie” jätkub sama temaatika, millega meie lugejail oli võimalik tutvuda juba 1988. aastal kohalikku keelde vahendatud kõnes „Romaan ja Euroopa” („Valik III”) ning kümme aastat hiljem Eesti kultuuriruumi sisenenud tekstikogus „Romaanikunst”.
„Romaan ja Euroopa” (kõne Jeruusalemmas 1985) on tegelikult „Romaanikunsti” (prantsuskeelne originaal 1986) vormiliselt eklektilise koguterviku viimane peatükk. Õigupoolest võiks vabalt samade kaante vahele kuuluda…
-
Mattheusele pole mingi probleem samastada novellitegelased Andrei Hvostovi endaga, kelle leheintervjuusid tsiteeritakse artiklis rohkem kui arvustatavaid jutte. Novellikogu „Võõrad lood” muutub Mattheuse käsitluses märkamatult Hvostovi ideoloogiliste seisukohtade kokkuvõtteks, tema isiklikuks poliitiliseks programmiks, mille paljastamisele kriitik suundub. Läbinägelikult näidatakse meile, et ilukirjanduse sirmi taha peituv autor on tegelikult Suur-Vene ideoloogia esindaja, šovinistist eesti rahva vaenlane, kes on kirjutanud oma raamatu ainult selleks, et õõnestada meie riiklikku iseseisvust.…
-
Hiljuti Rahvusvahelise Inimkäitumise Ühingu XIX rahvusvahelisel konverentsil Bolognas peetud umbes 160s ettekandes oli peateemaks teaduslik vaade sugulisele atraktiivsusele ehk seksikusele. Ometi otsiti seletust ka paljudele teistele meie käitumise ja psühholoogia aspektidele, sealhulgas religioossusele. Alljärgnevas essees käsitlengi tänast olukorda religioosse käitumise teaduslikul selgitamisel.
Charles Darwini loodusliku valiku teooria (1859) seletab liikide tekkimist adaptatsiooni kaudu: geneetilised mutatsioonid annavad põlvest põlve loodusliku valiku materjali, kohasemad mutatsioonid ja geenikomplektid jäävad…
