-
Ajakirjanduses ja akadeemilistes debattides kasutatakse tihtipeale Ladina-Ameerika riikide ühiskonna ja poliitilise elu analüüsimisel selliseid võtmesõnu nagu „populism”, „autoritaarsus”, „klientelism” jne. Nendele mõistetele on hiljuti lisatud lihtsalt eesliide „neo”, millega ei suudeta aga selgitada reaalseid protsesse nende tegelikus rikkuses ning keerulisuses. Tavaliselt poogivad neid liiteid ebameeldivatele riikidele külge liberaalsed analüütikud ja konservatiivsed ajakirjanikud.
Sellised omadussõnad domineerisid ka Ladina-Ameerikale pühendatud Diplomaatia 51. erinumbris (november 2007). Diktatuuri anatoomiat ja…
-
Uks läks lahti. Me astusime pimedasse koridori, läbisime veel mitu erekollast pruunide roosteplekkidega raudust ja jõudsime vastuvõturuumi. Valvur äigas mulle jalaga perse, nii et ma lendasin uksest sisse. Peadpidi peaaegu et otsa valveohvitserile, kes oli kummargil paberivirna kohal.
„Kirjanik?” mühatas valveohvitser.
„Ma ei teadnudki, et neid nii palju on,” pühkis maakas laubalt higi. „Sinna meie raha läheb, raisk. Aga tänaseks on kõik. Homme tuleb uus sats. Ma viskan…
-
Von Krahli akadeemias räägitakse ainult olulisest. Von Krahli akadeemia ei süüdista minevikku, vaid loodab leida ideid ja lahendusi tulevikuks. Püüame sõnastada elu mõtte, leida selle, mis erutab ja tegutsema paneb.
Von Krahli akadeemia on kui seitsme peaga mõtlev lohe: päid kasvab juurde vaat et iga tunniga. Lohe selgrooks on Von Krahli maja Tallinnas Rataskaevu tänavas, sisenedes leiate end multimediaalses keskkonnas. Kord või paar nädalas peab majas loengu…
-
Meie stardiplatvorm on määratu rikkus võrreldes aastaga 1808, 1908, 1938, 1988 või isegi 1998. Nominaalselt kasvab kultuurielu rahakott järgmisel aastal 0,42% isegi tänavuse tippaastaga võrreldes. Reaalväärtuses on kahanemine karm ja pole siis ka ime, et mitmest nurgast vaikset virinat kostab. Valdavalt aga elab valitsemisala siiski teadmatuses, sest viimaste nädalate jooksul toimunud eelarvekõnelustelt koalitsioonierakondade vahel kultuuri rahastamise kohta just palju sõnumeid ei pudenenud. Ei pidanud kultuuri nimetamisväärseks…
-
Naeratamiseks on muidugi põhjust. Edusammude eest Eesti kapitaliseerimisel lisaks Raudse Leedi tunnustavale suudlusele Milton Friedmani majandusauhinnaga pärjatud Laar näib uskuvat, et just temale on usaldatud missioon terve maailma vabastamiseks viimastestki kommunismi painajatest ja sotsialismi pahedest (kõige parem meetod on keelustamine). Laari mudel on lihtne ja seda lollikindlam, et selline režiim domineerib enamikus maailma riikides.
Müstilise „Eesti tee” brändinud vapper ekspeaminister on valmis kõigiga oma kogemust jagama,…
-
Tavaliselt on utoopial olemas ka oma minevikuvaste, mis peaks kinnitama utoopia kehtivust. See, mis on kunagi mingil algkujul teostunud, võib ju teostuda uuesti – ja kui sellele liita progressi-idee, peaks ta teostuma endisest täiuslikumalt. Kui utoopial minevikuvastet ei ole, võib kujutlus küll saada hoopis suurema hoo ja vägevamad tiivad, aga koos sellega tekib negatiivse utoopia võimalus: niisugused on fantaasiad virtuaalsest reaalsusest, kloonide ühiskonnast jne. Nähtavale ilmub…
-
Valitsuse juhterakond on meid õpetanud, et õnn on madalates maksudes. Sellisel juhul oleme ise ettevõtlikumad ja teenimishimulisemad, meil on rohkem valikuvõimalust ja vabadust ning meelitame investeeringuid ligi. Siiski on piinlik vaadata, kuidas tervishoidu ja teadust peetakse sedavõrd väheoluliseks, et nende rahastamine hoitakse läbi aastate Euroopa viletsaimal tasemel ning keerulistel aegadel ähvardatakse nende valdkondade osa sageli üksikute kärpepakettide näol veelgi vähendada. Kerkib küsimus, miks peab meie maksukoormus…
-
Kunstnikud kehtestasid oma isikliku aja, mis ei olnud otsesõltuvuses maailma kunstimetropolide kiirjooksurütmist ning eiras samal ajal poliitilise diktatuuri tarretavaid korraldusi ja tellimusi, kandes ühtlasi eesti kunsti järjepidevust selle parimas osas ning saades tähendusrikkuse pikemas perspektiivis, aja kuludes. Ühest küljest oli see paratamatus, teisest küljest teadlik valik. Tolle ajajärgu eripära on viimati üritanud lahti muukida ja sõnastada Sirje Helme oma 2007. aastal Kumus peetud ettekandes rahvusvahelisel konverentsil…
-
Miks Vagabund tegevuse lõpetab?
Joel Sang: Otsus pood kinni panna sündis juba paari aasta eest ja selle taga oli ainult üks asi – suur tüdimus. Töötanud seitseteist aastat Vagabundi ainsa statsionaarse toimetajana ja viimased kümmekond aastat ühtlasi masinistina, tundsin, et liig mis liig. Ja parem juba järsk lõpp kui vaikne hääbumine. Seni polnud ma kunagi üle viie aasta ühe koha peal istunud. Arvasin, et võiksin pigem ise…
-
1992
Indrek Hirv, „Kuu vari”
1993
Fanny de Sivers, „Surra, kui oled veel noor”
Hasso Krull, „Luuletused 1987–1991”
Ott Arder, Priit Pärn, „Potsatus”
1994
Kai Laitinen, „Soome kirjanduse ajalugu”
Jan Blomstedt, „Kosmopoeetika”
1995
Carl Gustav Jung, „Tänapäeva müüt” („Avatud Eesti raamatu” sarjas – AER)
Jacques Derrida, „Positsioonid” (AER)
Paul Valéry, „Härra Teste” (AER)
George Orwell, „Valaskala kõhus” (AER)
Mardi Valgemäe, „Linn ja teater”
Jaan Kaplinski, „Mitu suve ja kevadet”
Linnar Priimägi, „Mälestusi Euroopast”…
