Toeta

Sotsiaalia

  • Kirjanduse veritsev serv
    Režissöör Shai Carmeli-Pollaki filmis „Meri“ Tel Avivi tänavatel umbkeelsena uitav Khaled on kui koondkuju paljudest palestiina noortest, kes pole näinud ühtegi juuti peale sõdurite.     
    Kaader filmist

    Kirjanduse veritsev serv

    „Kas riigid, kellel on selles konfliktis mingi roll, tõesti ei mõista, et iisraellased ja palestiinlased ei ole enam suutelised end päästma?“

    Marin Mõttus
    10 minutit
  • Ühetaolist homo islamicus’t pole olemas

    Ühetaolist homo islamicus’t pole olemas

    Oleks vahva, kui Eestis ilmuks rohkem raamatuid, kus räägitaks tänapäeva islamimaailma kunstist, arhitektuurist, idufirmadest, popmuusikast ja kõigest muust.

    Hille Hanso
    6 minutit
  • Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu

    Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu

    Haidti väide, et nutitelefonid ja ühismeedia põhjustavad noorte vaimse tervise muresid, pole üksnes vale, vaid ka ohtlik, sest sellega välditakse nende tegelikke põhjusi.

    Gregor Kulla
    8 minutit
  • Valmistugem! Kultuuritöötajad tulevad ka tulevikus tänavale
    22. veebruaril 1996 algab streik. Kultuuritöötajate piketile Toompeale koguneb paar tuhat inimest.      
    Malev Toom / Postimees / Scanpix

    Valmistugem! Kultuuritöötajad tulevad ka tulevikus tänavale

    Kas Toompeale tuleks veel üle tuhande piketeerija ning kultuuriinimeste taga seisaks 10 000 inimest? 1996. aasta kultuuritöötajate streigi reportaaž!*

    Oliver Issak
    11 minutit
  • Kuidas me üldse teame, et praegune kiire kliimamuutus on inimtekkeline?
    Piret Räni

    Kuidas me üldse teame, et praegune kiire kliimamuutus on inimtekkeline?

    Toimub pretsedenditu 10–20 korda varasemast kiirem globaalse temperatuuri tõus.

    Jaanus Terasmaa
    5 minutit
  • Teadlased finantsasutuste analüütikute kasvuoptimismi ei jaga
    gdp on board.
    You are allowed to use this image on your website. If you do, please link back to my site as the source: https://creditscoregeek.com/
    Example: Photo by Credit Score Geek

    Thank you!
    Mike Cohen

    Teadlased finantsasutuste analüütikute kasvuoptimismi ei jaga

    Ehk on kärpekohad hoopis kiirmoest ja kavandatud iganemisest loobumine jne?

    Raivo Soosaar
    3 minutit

  • Pole välistatud, et Putini režiim sõdibki lämbumiseni

    Venemaa peamine eesmärk Ukraina sõda alustades – tagasi võita kaduma läinud juhtpositsioon maailma julgeolekupoliitikas – on peaaegu kokku varisenud.

    Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Sõda Ukrainas on sõda ka Eesti jaoks. Seega ka minu jaoks. Selle tulemusest sõltub Eesti julgeolek. Saksa riigi­teadlane Carlo Masala visandab raamatus „Kui Venemaa võidab“ hüpoteetilise stsenaariumi, mille kohaselt hõivavad Vene üksused juba 2028. aastal Narva ja Kärdla.…
    Ülo Mattheus
    2 minutit
  • Eestit ohustab arutelude taandumine vastandumiseks
    „Meie“ ja „nemad“ eristus kipub muutuma püsivaks poliitiliseks tööriistaks. Avalikus arutelus ei vaielda enam üksnes ideede ja lahenduste üle, vaid ka selle üle, kes üldse kuulub kõnelejate ringi.     
    Liis Treimann / Postimees / Scanpix

    Eestit ohustab arutelude taandumine vastandumiseks

    Julgeolekuolukord eeldab sidusust, kuid avalik suhtlus toimib Eestis äraspidiselt, konfliktid muutuvad kiiresti isiklikuks ja positsioonid kivistuvad.

    Arno Baltin,
    Maaris Raudsepp
    4 minutit
  • Need rohkem „teised“ „Inimmaailmas“. Poolt- ja vastulaused Margus Oti esseekogumikule
    Margus Otist on saanud üks kõige viljakamalt publitseerivaid ning mitmekülgsemaid Eesti filosoofe.     
    Piia Ruber

    Need rohkem „teised“ „Inimmaailmas“. Poolt- ja vastulaused Margus Oti esseekogumikule

    Viimastel aastatel on Margus Otist saanud üks kõige viljakamalt publitseerivaid ning mitmekülgsemaid Eesti filosoofe. Tunamullu ilmus Otil kaks ainuautorina kirjutatud ingliskeelset monograafiat, mis mõlemad seovad Hiina klassikalise mõtteloo tänapäevase filosoofiakeelega.1 Eelmisel aastal üllitas ta lausa kolm, seekord eestikeelset raamatut. Esiteks ilmus…
    Liisi Keedus
    6 minutit

  • Riigi kultuuri aastapreemiad 2025

    Hans Christian Aavik – interpretatsiooniline tegevus
    Hans Christian Aavik on viiuldajana nõtke ja otsekui läbipaistva tooniga. Sirbis 24. V 2024 seisab: „Viimastel aastatel on olnud nii, et kuhu ka ei vaataks, igal pool figureerib viiuliga Hans Christian Aavik – ja täiesti õigusega, sest tema talent on erakordne nii laulva ja intelligentse viiulikäsitluse kui ka publikuga suhtlemise poolest [—]. Mõlemast on Sirbis ikka ja jälle kirjutatud.“ Samamoodi, ülitiheda kontserdikalendriga, on Hans…
    3 minutit
Sirp