Toeta

Sotsiaalia

  • Natsimaatriks
    Kuidas ei mahu liitlastele ometi pähe, et me täitsime idas juute ja teisi tsiviilelanikke hävitades rasket, kuid vajalikku ülesannet?
    Internet

    Natsimaatriks

    Tapmist sissejuhatavas kõnes meenutas major Trapp, kuidas „juudid ässitasid Ameerikat kehtestama Saksamaad kahjustanud boikotti“.

    Hent Kalmo
    8 minutit
  • Salajane Saksamaa
    Heideggeri õpilaste seas oli märkimisväärselt palju juute, sh Hannah Arendt. Pildil Barbara Sukowa ja Klaus Pohl kehastamas Margarethe von Trotta filmis Arendtit ja Heiddegeri.

    Salajane Saksamaa

    Sirbi toimetus palus mul kommenteerida intervjuud Peter Trawnyga, eeskätt neid kohti, kus on kõne all küsimus, kas Martin Heideggeri mõtlemist iseloomustavad antisemiitlikud tendentsid. Pärast holokausti on antisemitismi küsimus aga kuristikulaadne. See pole enam mõne kommentaari ega ajalehejutu asi. Ka teaduslik uurimistöö…
    Eduard Parhomenko
    6 minutit

  • Olemise varjus. Martin Heideggeri „Mustad vihikud“

    Peter Trawny: „Martin Heideggeri kommentaarid „maailma-juutluse“ (Weltjudentum) kohta on ülimalt problemaatilised. See on Heideggeri filosoofia seisukohalt katastroof tänases päevas ja tulevikus.“

    Enne „Mustade vihikute“ juurde asumist meenutagem, mis oli Martin Heideggeri mõtlemise kese. Ehkki seda on peaaegu võimatu teha nii lühikeses vormis, pakun välja lause teosest „Olemine ja aeg“: „Dasein’i „olemus“ on tema eksistentsis“.1 Heidegger rõhutab, et inimese puhul ei ole olemuslik ratsionaalsus, mõtlemisvõime…
    Joonas Hellerma
    10 minutit

  • Moraalse katastroofi mahavaikimine

    „Vähesed aimavad“.* Heideggeri kahekõne olemisega

    Eelmisel aastal ilmusid esimesed Martin Heideggeri „Mustade vihikute“ köited („Schwarze Hefte“), mis heidavad uut valgust Heideggeri väga mõjukale filosoofiale. Iseäranis on teravdatud tähelepanu all tema seos kolme- ja neljakümnendate aastate Saksamaa poliitiliste oludega, samuti tema mõtlemise antisemiitlikud motiivid. Tõsi, sellised küsimused on Heideggeri filosoofiat rohkem või vähem alati saatnud, ent nüüd lugejatele kättesaavaks tehtud vihikud sisaldavad reljeefseid ülestähendusi juutide…
    Joonas Hellerma
    3 minutit

  • In memoriam: Andrus Saar

    28. mail suri 68-aastasena pikaajalise haiguse tagajärjel sotsioloog, ajakirjanik ja ajakirjandusteadlane Andrus Saar.
    1946. aastal sündinud Andrus Saar lõpetas 1970. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal ning 1976. aastal aspirantuuri. 1977. aastal kaitses ta Moskva Riiklikus Ülikoolis filoloogiakandidaadi kraadi.
    1970–72 oli ta Eesti Raadio toimetaja, 1976–88 Tele-Raadiokomitee arvutuskeskuse insener, metoodik, vanemteadur ja osakonnajuhataja, ühtlasi 1979 TÜ eesti keele kateedri õpetaja, 1979–87 žurnalistika kateedri vanemõpetaja.
    1988. aastal asutas Andrus Saar sotsiaal-…
    1 minut

  • Vaata, paljas poiss!

    Rahulolematus rabas riigikogu valimiste järel raskelt justkui tiiki langev kivi. Rabas nii valijaid kui ka valituks osutunuid ning levis lainetena tüünel tiigipinnal, kuni erakondade reitingu-uuring puhus äratuspasunat.
    Jah, vaene on elu meil siin Liivimaal, tuleb tõdeda, kui poliitikas on suurimaks sündmuseks asjaolu, et sotsiaaldemokraatliku erakonna juhiks kandideerib kaks (!) inimest.
    Jah, IRLi esimeheks on end samuti kaks kandidaati üles seadnud. Ning kangekaelselt on orberakonnaks jäänud reformierakond, kelle arvutute…
    1 minut

  • RW esitleb: „EASi passioon!“

    Eelmisel nädalal juhtus see taas – Eesti tõusis tähena maailma kultuuritaevasse. Kaua ette valmistatud ja veelgi kauem loodetu sai tegelikkuseks ning tulemust märkas ka rahvusvaheline meedia, kus räägiti teose „visuaalsest veidrusest“ ja „kauaoodatud toorusest“. Jah, ma pean silmas Kris Lemsalu installatsiooni „Whole Alone 2“ („Ihuüksi“) Temnikova & Kasela galerii boksis Frieze kunstimessil New Yorgis, mis valiti messi viie märkimisväärsema väljapaneku hulka ning mida kajastasid peale New…
    Ott Karulin
    4 minutit
  • Meie erakonnad – jõugud ja(või) klubid?
    Me kõik tahaksime näha ideaalset erakonda ja tore on selle tekkimisest unistada. Paraku, nagu maa peal teatavasti ingleid ei ole, nii ei ole võimalik luua reaalsetest inimestest ideaalset erakonda.
    Arno Saar / Õhtuleht / Scanpix

    Meie erakonnad – jõugud ja(või) klubid?

    Erakondade jaotamine nende poliitilistest üldsuundumustest lähtuvalt on laialt teada. Parema-vasaku, liberaalsuse-konservatiivsuse skaala leiab järjepidevalt kasutamist, vaatamata sellele, et tänapäeva tegelikkus neisse enam hästi mahtuda ei taha. See asjaolu on ka tõstatanud vajaduse erakondade liigitamiseks mingite teist laadi kriteeriumide alusel. Ikka selleks,…
    Jüri Saar
    9 minutit

  • Kelle reliikvia on vabadus?

    Eestis on moekas rääkida, et klassikalistel parema-vasaku ja liberaalsuse-konservatiivsuse skaalal ei ole enam tähtsust. Huvitav on seejuures paralleel füüsikaga: ükski algosakeste kiirendi juures Alpides töötav füüsik, kelle arsenalis on Einsteini-järgsed teadusmudelid, ei kuuluta Newtoni mehaanikareeglite paikapidamatust. Klassikaline jaotus ühiskonnateadustes kehtib endiselt ja tegelikult on ka Eestis olemas alalhoidlikud konservatiivid ja uuendustele häälestatud liberaalid.
    Vohava liberalismiga lausa hirmutatakse, räägitakse „sotsiaalliberalistlikust lillade koalitsioonist“ (Jaak Madison). Täiesti tõsiselt on juttu…
    Andres Laasik
    2 minutit

  • Keele- ja vähemuspoliitika

    Kirjutatud ja kirjutamata põhimõtted

    Tänapäeva õigusriigis on seadused üks olulisimaist poliitika teostamise vahendeist.1 On aga ka teisi vahendeid, kirjutamata reegleid, mis suunavad mõnikord seaduste tõlgendamist või lükkavad need kõrvale, täiendades neid või töötades neile kogunisti vastu. Formaalsete ja mitteformaalsete reeglite vastastikust suhet riigis jm organisatsioonides käsitletakse sotsioloogias ja poliitika uuringutes uue institutsionalismina tuntud teooria abil. Formaalsed reeglid on kirja pandud ja avalikud ning nende…
    Mikko Lagerspetz
    6 minutit
Sirp