Toeta

Sotsiaalia

  • Marika Mäe isepäine ja huvitav lähenemine esiajaloole
    Marika Mägi on näidanud, et esiajaloost on võimalik kirjutada korraga arusaadavalt ja tõsiseltvõetavalt.
    Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix

    Marika Mäe isepäine ja huvitav lähenemine esiajaloole

    Marika Mägi, Viikingiaegne Eesti.
    Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuules. Argo, 2017. 446 lk.
    Inimesed ootavad, et ajaloost jutustataks või maalitaks pilte – sõnadega või sõna otseses mõttes. Sama oodatakse esiajaloo puhul. Arheoloogid kipuvad aga seletama, kuidas ja miks seostuvad tüübid kultuuridega või populatsioonid…
    Kristo Siig
    6 minutit

  • Uus vaade viikingiaegsele Eestile

    Viikingiaeg (VIII ja IX sajandi vahetus – XI sajandi esimene pool) on nähtavasti saanud kõige populaarsemaks Eesti muinasaja perioodiks. Kuidas muidu seletada kolme laiemale lugejaskonnale suunatud mahuka viikingiaegsest Eestist kõneleva raamatu ilmumist viimase nelja aasta jooksul, kusjuures kõigi kolme autorid pole mitte asjaarmastajad, vaid tunnustatud teadlased.
    Marika Mäe Eesti viikingiaja käsitlus erineb mitmes punktis Andres Tvauri1 ja Mauri Kiudsoo2 eelnevatel aastatel ilmunud nägemustest. Arheoloogiline aines ongi mitmeti…
    Mihkel Mäesalu
    7 minutit

  • Metafüüsiliste tungide vaibutamine

    Teadusfilosoof Bas C. Van Fraassen (snd 1941) alustab oma tuntuimat teost „Teaduslik pilt“ Walter Pateri tsitaadiga: „Kerge on anda järele üldlevinud metafüüsilisele instinktile.“ Tõepoolest, eriti mõnes piirsituatsioonis – kui kogeme kummalisi kokkusattumusi või surm on silme ees – oleme altid postuleerima nähtamatute struktuuride võimu, olgu selle väljenduseks siis mõni vandenõuteooria või usutunnistus, kusjuures viimast võib pidada esimese omanäoliseks alaliigiks.
    Metafüüsiline instinkt, mille vastu Fraassen argumenteerib, on teaduslik…
    Henrik Sova
    8 minutit

  • Üks roll

    Kas mäletate veel kümne aasta tagust ERRi ja TV3 kohtuvaidlust, mis lahvatas pärast seda, kui viimane tahtis lasta eetrisse telesarja „Kõige suurem sõber“ paroodia „Täna õhtul Leo Põld“? Seal pidid tegutsema kunagisest lastesaatest tuntud tegelased, „kes on totaalselt alla käinud, kellest on elu hammasrattad üle ja läbi sõitnud“ (Õhtuleht 21. IV 2011). Neli aastat kestnud vaidlus päädis toona poolte kokkuleppega: TV3 maksab rahvusringhäälingule litsentsitasu ja ERR…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Kas sellist pidu me siis tahtsimegi …
    „Gay Pride’i“ korraldajad hoidsid kramplikuna kinni probleemitust ja vastandusteta eurovisioonilikust tilulilu-formaadist, selle asemel et kasutada kas või korraks peomeeleolu katkestades linnaruumis suurepärases asukohas meediatähelepanu, selleks et öelda midagi olulist.
    Liis Treimann / Postimees / Scanpix

    Kas sellist pidu me siis tahtsimegi …

    Kui laulupidu on ümber mõtestatud saksa kultuuriruumiga dialoogis tekkinud kristlikust üritusest eestlaste rahvusliku ühtsuse ürituseks, miks ei võiks selline jõuline rahvalik tava olla võimeline enesesse integreerima ka avatud kodanikuühiskonnale omast enesetunnetust?

    Hanno Soans
    7 minutit
  • „Eesti 100“ vs. „Narkopoliitika 114“
    Tähelepanuväärne näide rohujuuretasandi algatusest on VANDU Vancouveris 1990ndate lõpul: mõte oli koondada sõltlased, et aidata kaaskannatajaid ja muuta ühiskonna suhtumist. Pildil protestimarss süstlavahetuspunkti sulgemise vastu 1998. aastal. VANDU

    „Eesti 100“ vs. „Narkopoliitika 114“

    Eelmisel nädalal jõudis Eesti meediasse uudis1 seoses Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske statistikaga, millest ilmneb, et nii uimastite üledoosist põhjustatud surmajuhtumite kui ka HIVi nakatunute arv on taas tõusmas. Tänavu on TAI andmetel esimese viie kuuga üledoosisurma surnud juba 54 inimest, eelmisel…
    Marleen Allemann
    6 minutit

  • Üks roll

    See on paratamatu, et valla- ja linnavolikogude valimiste lähenedes – just nii soovitab tänases lehes nimetada 15. oktoobril toimuvaid valimisi keele­teadlane Peep Nemvalts – lähevad ka meie ööd aina pimedamaks. Ja nii märkab poliitikahuviline kodanik enda ümber ja eriti meedias ka üha enam kükitajaid. „Ööd on siin mustad,“ kordas tõepoolest legendaarses lavastuses „Armastus kolme apelsini vastu“ (lav Elmo Nüganen, Ugala, 1991) Truffaldino, kükitades lootusrikkalt iga teele…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Aeg luua erakonnamuuseum
    Nüüd on ka erakondade koht muuseumis, vanavarana on nad kulda väärt, töö­riistana mitte sentigi.
    Aron Stern

    Aeg luua erakonnamuuseum

    Erakond on nagu kusagil vahejaamas joobnud telegrafist, kes talle saadetud sõnumi vigaselt üles kirjutab ning veel vigasemas morses edasi toksib.

    Kaarel Tarand
    9 minutit
  • Uus konservatiivsus Eestis
    Meil pole omakeelset (konservatiivset) alternatiivmeediat, mis angloameerika maailmas on väga mitmekülgne. Näiteks Alex Jonesil on YouTube’is kaks miljonit jälgijat …

    Uus konservatiivsus Eestis

    Seda nähtust on kõige parem mõtestada kui terve talupojamõistuse kaitsereaktsiooni postmodernse kultuuri pealetungile.

    Jaanus Vogelberg
    6 minutit

  • Üks roll

    Milline pettumus! Viibutad isalikult näppu, ähvardad kohtuga ja iseloomustad vastas istujat tema sugu ning juukse­värvi mainides, aga tema ei tee teist nägugi, vaid laseb sul rahulikult oma tiraadi lõpetada, et siis küsimust korrata. „Ärge mängige sõnadega, tütarlaps blondide juustega, siit võib kohtukeiss tulla,“ läheb kahtlemata poliitilise nüüdisfolkloori kullafondi (Äripäev 2. VIII).
    See Urmas Sõõrumaa intervjuu Äripäeva arvamustoimetuse juhataja Vilja Kiisleriga, kust ka pärit tsiteeritud vastus ajakirjaniku küsimusele,…
    Ott Karulin
    3 minutit
Sirp